10. märts 2020
Koroona viirus möllab üle maailma. Goas kohtab tänaval inimesi maskidega, kui helistada riigiasutusse, siis kuuleb telefonist 2 minutit teadet selle kohta, kuidas käsi pesta, nuusata, aevastada ja millised on koroona viiruse abinumbrid. Täna politseijaoskonnas oli seinal silt, et kuna maailmas liigub koroonaviirus, siis me kätt pidi ei tervita vaid paneme käed rinnale vastamisi (tervitus namaste, mille kasulikkusest kirjutasin kunagi pikemalt FB grupis Goa uudised). India sulges jupp aega tagasi piiri Hiinaga, nüüd siis ka Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania.
Kiire ülevaade olulistest asjadest. Esiteks postipaki hind. Ehk siis, kui keegi soovib saata Indiast postkontorist pakki, palju tuleb maksta. Käisin postkontoris küsimas. Hind on päris palju tõusnud. Nimelt…
Lennupost Goa, Calangute – Eesti maksab vastavalt:
15 kg – 8,610 ruupiat (umbes 115 eurot)
20 kg – 11,210 ruupiat (150 eurot)
NB! Alates 1. august pidi postkontor välja panema uue hinnakirja ja 1 kg saatmine üle 1000 rs ehk siis 12.50 eur…
15 kg – oleks siis juba 15 000 ehk umbes 190 eur… no palju õnne! Ja siis pole kindel ka, kas ja mis seisus pakk kohale jõuab ja mis makse nõutakse. Kord pidin maksma tollimaksu minu enda isiklike kulunud vanade riiete pealt. Olin šokis!
Pakk peaks normaalsetest tingimustes jõudma Goast Eestisse 15 päevaga, kuid tasub arvestada ikka palju kauema ajaga ja lisaks tuleb teada, et kolmandatest riikidest nagu seda on India, saabunud postipaki sisu pealt tuleb tasuda makse…
“Kui saadetise väärtus on 22-150 eurot, kuulub saadetis deklareerimisele ja maksustatakse käibemaksuga (20%). Kingitus võib olla kui 45€.
Maksustamise aluseks on tolliväärtus (kauba hind+ saatmiskulud). Kui saadetise väärtus on üle 150 euro, kuulub saadetis deklareerimisele ja maksustatakse impordimaksudega (tollimaks, käibemaks, aktsiisikaupadel aktsiis). Maksustamise aluseks on samuti tolliväärtus. Tolliväärtuse hulka kuulub kauba maksumus, transpordikulud ja muud kulud.” Kaubakoodi järgi saab arvutada, millises summas peab makse maksma. Loe lisa: OMNIVA
Paki saab ise deklareerida ja sellekohane õpetus on siin: postipaki deklareerimine
Pakk peab alati olema korrektselt pakitud – korrektne kuju (kandiline pappkast) ja valge riie ümber õmmeldud, sellel musta markeriga saaja ja saatja aadress. Pakkimise teenust pakutakse üldjuhul postkontori juures. Näiteks 5 kg postipaki riidega katmise eest küsiti 250 ruupiat. Arambolis posti vastuvõtmise kohas, mis asub Aramboli sõites paremat kätte kaubatänava keskel, tegin selle foto, millelt on näha, kuidas pakid välja näevad.
Õrnemad asjad sh ehted peaks pakkima plastikarpi ja selle väga tihedalt pruuni teibiga üle teipima, siis paber, näiteks ajaleht ja veel kord. Midagi ei tohi kuskil loksuda! Vajadusel lisa mullikilet või paberit. Karp mässi omakorda pehmete riiete vahele… Hea on kui pakis ei ole midagi sellist, mis selle läbi valgustamisel võiks tekitada kahtlust lubamatutest esemetest…. näiteks nuga vms. Postkontorist võiks ennem võtta deklaratsiooni lehe ja selle kodus ära täita – ees on kaup, selle kaal ja selle hind ja teisele poole kirjutada TO ehk saaja ja FROM ehk saatja nimi ja aadress ja telefoni number. Paki ja deklaratsiooni lehega koos peab andma saatmisel ka oma passi koopia. Originaal võta igaks juhuks postimajja kaasa.
Täna on HOLI! Värvide festival!
Holi on hindu kevadpidustus, mis pärineb Hindustani poolsaarelt ning mida tähistatakse peamiselt Indias ja Nepalis, kuid mis on levinud ka mujal Aasias ja osas läänemaailmast, kus see on tuntud kui värvide või armastuse festival.
Indias tähistatakse sellega ka kurjuse võitu headuse üle ja valguse võitu pimeduse üle. Talv on läbi, algab kevad! Juuakse bhangi ja loobitakse teineteist värvidega, mis toob ikka õnne ja rõõmu ja õnnistab sisse järgmise looduse eluperioodi – kevade. Mis võlujook see bhang on? Sain minagi seda millalgi teada ja maitsta. Loe siit blogipostitusest: Bhang ja holi.
Üleeile öö jäi vahele – Olive Ridley rannakohvikus toimus öö läbi kohutavalt valju tümpsu (nimetatakse vist tehnomuusikaks) saatel rannapidu, mille tulemusena inimesed mitme km raadiuses kannatasid ja paljud ei saanud magada… sh mina, kes ma 5x politseisse helistasin ja lõpuks küsisin, kas politseil ei ole juba piisavalt taskud altkäemaksu rahast täis, et nüüd äkki saaks nad oma tööd teha – tagada seaduse täitmise, mitte selle ära kastutamise oma majandusliku olukorra kindlustamiseks… No ega sellest abi ei ole… politseil puudub siin üldjuhul vastutustunne ja südametunnistus… kahjuks… nende poolest kannatagu rahvas seda tümpsu. Kui keegi teatab valjust muusikast, siis lähevad kohale, võtavad raha ja tegelevad muude asjadega. Olukorda nad ei lahenda, vaid lõikavad vaid tulu. Just kuulsin lugu sellest, kuidas Raj (lubage mul jätta see isik anonüümseks ja kasutada valenime) sai edukaks ärimeheks… Nimelt tuli ta Goasse ca 15 aastat tagasi massööriks ja töötas nagu massöör ikka – madala palga eest rasket tööd tehes… Ühel hetkel sai tema vennast, kes elab teises India osariigis, politseinik… ja kuna altkäemaksudena kogus too suuri summasid, mis tuli kuskile panna, leppisid vennad kokku, et vend politseinik annab teisele vennale raha, see hakkab ülesse ehitama restorane ja investeerima ja maksab tulu pealt vennale protsenti… Mõeldud, tehtud…
No jah, see jutuke siia siis siinsetest telgitagustest…
Eilne öö – jälle tümps… sedapuhku oli Marbella Beach Resort – uskumatult lärmakas koht, mis külvab müramürki kogu piirkonnas eriti hoolega… Ja hommikul 9.00 alustas taas keegi kõva tümpsuga… APPI! No andke palun rahu! Jalutasin küla vahel, imetlesin linde – jäälindu erksinise sulestikuga, siis ilusat tumepruuni ja mustaga käo sugulast, siis veel teisigi, siis jalutasin mererannas, kuulasin mere kohinat, imetlesin palme ja vaateid, ja tänaseid suuri laineid, mida meie rannas õnneks ei ole… ja siis MÜRA, taas kord MÜRA.. Nimelt jõudsin Marbella rannaresorti piirkonda… kurvalt kohutav, et inimesed ei armasta naturaalseid looduse hääli ja peavad need mingil moel agressiivse ja hullumeelse tümpsuga maha suruma… Prrrr
Ah, et täna on HOLI! Mina end valmis ei pane ja õue enam ei lähe! Tule HOLI mängima! Tuled? Austa India kultuuri! Tule! Vaat ei tule! Kultuuri austamine… las ma natukene mõtlen… kas nemad austavad näiteks loodust? EI! Pidevalt kuulen lugusid sellest, kuidas äri eesmärgil saetakse maha mitmekümne ja mitmesaja aastaseid suuri imelisi puid… meie akna taga saeti maha 2 hiigelsuurt ühe parima mangosordiga tublit viljapuud… Või kultuur… kas kultuuri osa on agressiivsus, mida kohtab siin igal sammul? Eile peksti taanlastest abielupaar julmalt läbi… Mees, vast kuskil 4o aastane, kirjutas pika artikli selle kohta, kuidas miski 20 kohalikku ta poolsurnuks peksid ja siis ka tema naist. Mehel ribid ja koljuluu katki, käia ei saa jne, jne, jne… Need inimesed on 15 aastat Arambolis elanud mõistes alles nüüd kui ohtlik siin on… Mis põhjusel neid peksti, seda ta ei kirjuta… Küllap süüdlased põhjuse leiavad… ja kunagi ei tantsita üksinda… küllap oli seal ka põhjus… Postituses oli foto nii mehe sinisest pundunud näost kui tema verisest seljast… ma ei hakka neid siin kohal lisama… Lihtsalt on kasulik teada, et kohalikega ei tasu siin rinda pista ja ei tasu neile midagi öelda, las nad varastavad, las nad karjuvad jne, jne… parem vait olla… Veel parem aga on korra puhkama tulla ja siis ruttu koju tagasi minna. Ega goalastele ei meeldi need inimesed, kes siia elama tulevad ja end siin sisse kirjutavad… Tule, naudi, tarbi ja mine ära, on nende sõnum.
Või kas India kultuuri osa on petmine ja varastamine, mida kohtab igal sammul? Kes seda kultuuri enam teab, see teab ka seda, et siin on mõisted lihtsalt erinevad – ilusad valed ja nn hädavaled ei ole valed, varastamine, pigem ilusama nimega näppamine on ka tavaline… Ehk siis ei tasu kuskil oma asju hindude hooleks jätta… juba uudishimust uuritakse, mis on teie koti sisuks ja kui on midagi eriti toredat, no siis see lihtsalt omastatakse… Soovitan lugeda minu: Ühe india linnakese päevaraamatut… Seal kirjutan pereelust India peres ja koduabilisest, kes sisises nagu madu ja varastas…
Niisiis… olgu selle kultuuriga kuidas on. Ma alasti tänaval ei käi ja ka mitte pool-alasti, mida ei saa öelda paljude turistide kohta… Aga Holi ei mängi, sorri. Olen parem kodus. Kui mu sõber mitme tunni pärast tagasi ilmub, on ta värvipuru täis… räägib, et ta sõber pani viisakalt naturaalset värvi, kuid Ashwemi tee peal piirasid vene tüdrukud kõiki, kes mööda sõitsid ja viskasid neid värvidega… tal olid riided kõik rikutud ja kõrvgi värvipuru täis… oi kuidas ma põlema läksin… Sõber ütles, et paljud venelased käituvad siin nagu harimatud hindud… sain aru, mida see tähendab. Nimelt ei tea nad kohalikku kultuuri, nad ei tea, mis on HOLI ja milleks seda peetakse, nad ei tea, milliseid värve osta ja suht tõenäoliselt ostavad odavad keemilised Hiinast (koroonaviirus!) siia müügile tulnud värvid. Nii nagu kätega söömisel on omad viisakusreeglid, on ka holi värvidefestivalil käitumisreeglid, mis ei ole küll kuskil kirjutatud vist, kuid kes kultuuri teavad, need teavad, kuidas siin kombeks on… Vene naised aga on purjus ja narkouimas, nende jaoks on see lihtsalt lõbus tegevus ja kõik… Hea, et ma kaasas ei olnud… olen küll rahumeelne, kuid täna oleks ma kindlasti sõtta asunud…
Viisaasjaajamised on kohutavad. Tunnid, päevad, nädalad… jube mõelda. Lihtsalt selleks, et õde ei saanud minna välja Indiast 90 päeva täitumisel tõi kaasa enam asjaajamisi kui me seda oleks ette arvata osanud… Vaid 10 päeva pärast pidime turismiviisa ümber vormistama meditsiiniliseks viisaks… asjaajamine – umbes 200 telefonikõne ringis, FRRO kontori külastus Panajis, siis 4x Politseijaoskondades, siis käis politsei kodus 2 korda… Ja see kõik ei ole läbi veel…
FRRO kontoris ehmatasin ära, kui üks proua, vist juhataja, hüppas kitsukese pika ruumi lõpus olevast klaaskapist välja ja palus ühel neiul minu selja taga ruumist lahkuda…
Miks? Sest ta oli ebasündsalt riides. Palun, siin on pilt, et kuidas… Kahjuks käivad paljud turistid siin poolalasti ringi = ei austa kohalikku kultuuri ja imestavad, et vägistatakse… ise end aktiivselt pakkudes…
Vaatlesin ruumis olevaid tohutuid paberikuhjasid ja seda segadust ja rämpsu ja seinu, mis vajavad hädasti sanitaarremonti ja seda, kuidas kõik see siin mitte kedagi peale minu kui kliendi ei sega… Toolidel kiled ikka veel ümber nagu oleks nad äsja poest toodud… kuid ei, need jäätaksegi siin pahatihti tooli kaitseks lootuses, et tool kestab ehk kauem… Ei näe just esteetilised välja või mis?!
Täna oli eriti vahva pilt, kui jõudsime kohalikku politseijaoskonda, mis on rämpsuga kaetud metsa vahel ja milleni viib vaid tolmune kitsas auklik motika tee… Kui me sinna jõudsime, siis 2 politseinikku vestles klientidega, üks puhastas maja ees krevette ja üks roovis laual istudes kookospähklit… Oli lõuna aeg…
Siin seda imestamisväärset jagub igal sammul…
Indias on nii suur rahva arv, et pole ime, et kogu aeg midagi huvitavat juhtub. No näiteks selle mehe valijakaardil oli tema pildi asemel koera pilt… Ja uskuge mind, see ei ole nali. Incredible ehk imepärane India… ütleme meie selle kohta.
Goa blogi sisukord
Naine läks turule ja ütles kodus enne mehele, et tehku too valmis chapati taigen nii nagu tema. Mees tegi taigna valmis ja jooksis kodust minema. Naine otsib teda tänaseni 🙂
Goa blogi 