Täna on päeva läbi olnud väga soe. Lausa jube. Ilmateade ennustab äikest, no päev õhtas (kell 18.05) ja on olnud vaid päikest… Eile oli +28, mis tundub kui +35 ja täna oli kraad enam.
Käisin hommikul kiirkõndi tegemas. 30 min kiirkõndi päevas vähendab teadlaste sõnul Alzheimeri võimalust ja muidu igati kasulik…
Mind häirisid püssipaukude moodi paugud, millele reageerisid oma huigetega paabulinnud… Ma ei tea, kes ja keda metsas jahtis… Kuidagi vastikult mõjusid need paugud… Sõber, kes jahil käib, rääkis, et Indias on palju leoparde ja neile maitsevad väga ahvid. Ahvi jahtimise üks kaval võte on aga eriti huvitav. Nimelt täiskuu ajal, kui kuu valgustab metsa on paljud kiskjad rõõmsad, sest see aitab neil jahtida. Leopard näeb, et ahv istub puu otsas ja all maapinnal on ahvi vari… Leopard läheneb ja hüppab varjule kallale. Seepeale pidi ahv, kellel muuseas on väga terav silmanägemine, ehmatusest puu otsast alla kukkuma ja leopard saab ta kätte… On ikka huvitav, kuidas see maailm toimib…
Kusjuures paavianid on vihased ahvid ja nende jahtimine on leopardile keeruline. Indias paaviane ei ole, kuid sellest hoolimata üks video, kus paavianid teevad leopardile kambaka… No küll on ilus kiisu…
Tavaliselt kõnnin kauem – ikka tund ja üle selle, kuid kuna plaan oli minna Lõuna-Goasse, siis tulin üsna kiiresti koju. Otsustasime siiski, et läheme reisima mõni teine päev ja tegutsesime kodus. Pesin pesu. Nüüd panen loputusprogrammi 2x tööle ja kasutan Arieli ainult pesu leotades, pärast mingit muud uut pesupulbrit. Allergiat enam ei ole täheldanud. Tore.
Ka täna väljas ringi käies vaatlesin seda, kus keegi pesu kuivatab. Enamusel ei ole statsionaarseid pesunööre. Oma aluspesu kuivatavad eriti naised endiselt kuskil salajases kohas nii, et keegi ei näeks. Tegin mõned klõpsud
Äge, eks. Suvel kuivatatakse pesu tihti muru peal. Päikese käes kuivad pesu hästi.
Eile tegin eestikeelse video neile, kes soovivad oma igapäeva rutiinide juurde lisada 7 minutit kasulikke harjutusi. Mul on need täna tehtud ja ka isa harjutused sangpommi ja hantlitega on tehtud. Eile ostsime viinapoest 2 pudelit vett ja pudeli viina. Naersin, et kes usuks, kui ütleks, et viin läheb ravimi tegemiseks ja veepudelid täidan liivaga ja kasutan hantlitena 🙂 Viina kallasin tumedasse pudelisse ja lisasin 300ml kohta 3 punase tšilli kauna. Nädala pärast võin sellega juba 2 tundi enne juuste pesemist peanahka hõõruda. Pidavat juuste hallinemise vastu olema jne. Siin video. Selle all selgituses on olemas ka info, milline harjutus ja milleks hea on. Teha saab igal ajal ja igas asendis ja omas tempos.
Eile oli romantikaõhtu ja sõitsime pimedas Sinquerimi randa, ülesse kindluse juurde.
Vaatasime ühel pool all tugevaid kaldale veerevaid pahisevaid Araabia mere laineid ja teisel pool ülal läbi pilvede imeliselt kumavad ümarat kuud… ja sõime jäätist… Nägime tee peal, et päris mitu restorani juba töötab. Eilsest avati Goa siseturistidele ja lennujaamas ei tehta enam testi ja ei saadeta sissetulijaid ka kohustuslikku karantiini.
Tänane külauudis oli, et Goa peaminister Pramod Sawanti koroona test oli positiivne ja ta on koduisolatsioonis töötades kodukontorist… Lisaks Calangute jalgpalliväljaku piirkonnas on 4 positiivset… Nii palju positiivseid on ümberringi! Twitter on väga populaarne siin, kus kõik säutsivad sh valitsuse liikmed. Seal säutsus ka Goa peaminister.
Tänaseks aitab… Nikerdan edasi ehtevideoid. Viimane, mis mulle endale eriti meeldib, on siin:
Klient saatis oma sõrmusega fotod täna ja teen ka tema sõrmuse sünnist video. Kõikide nende klippide kogumine ja tööprotsessi jäädvustamine on tohutu ajakulukas, kuid see on see, mida mulle meeldib kliendile ekstra pakkuda – võimalust saada teada, kus ja kuidas tema ehe sünnib 🙂
Aa ja kui Sulle võiks huvi pakkuda lugeda lisa India elust-olust siis, ühe Eesti teadlase Ülo Valk uurimus artiklina Tamil Nadu kohta on siin: Tamil Nadu.
See on üks nats hirmutav India osariik ja teised viskavad nalja, et kui seal ilusat inimest kohad, siis võid olla kindel, et tegemist on turistiga… Väga tumeda nahavärviga inimesed elavad seal.
Põen kohutavalt liikumispuuduse all… Ja näen, kuidas inimene muutub laisaks, kui kaob harjumus palju liikuda… ja kui kiiresti need lodevad eluviisid omaks saavad! Hullumaja! Täna ajasin end arvuti tagant ülesse… Päike paistis! Panin päevitusriided selga ja otsustasin, et nüüd… ja vihma hakkas sadama… Ok, pesin põrandad ära, Taevataat lõpetas nutmise ja läksin ikkagi välja. Sõber läks Calangute postkontorisse pisikest ravimipakikest postitama, mille info kogumine, paki sisu ja paberite ajamine ja pakkimine on juba umbes 2 kuud võtnud… Pole kommentaare. Pakk Ukrainasse, 82 aastasele diabeedi diagnoosiga memmele sai saadetud. Nüüd jääb vaid loota, et ta kenasti selle paki kätte saab… Olgu siinkohal mainitud, et ega siis kohe nii, et pakk valmis, deklaratsioon valmis, retsept + arve pakis, aadressid peal kenasti… ei saa pakki ära saata. Postkontoris selgus, et täna printer ei tööta!!! Minge mujale… Ok, Siolimi postkontorisse… mõni km kaugemal… Ok…. seal sai asi aetud. 300 grammise paki saatmiskulu oli ca 20 eur ja lootus on, et see kuu ajaga Ukrainasse jõuab… Ma olen alati püüdnud inimestele selgeks teha, et Indias võtab kõikide asjade korraldamine kordades rohkem aega kui arenenud riikides ja kui siis arvatakse, et miski on odav, siis jah… kui Sa ärilise mõtlemisega inimene ei ole ja ei saa aru, kuidas teenuste ja toodete omahinda arvutatakse, siis ei ole mõtet isegi selgitada, et kõik on siin ikkagi KALLIS. Ja tihti ei ole mõtet asju Indiast tellida vaid leida sama asi mõnest EU riigist, kus selle postitamisel Eestisse ei pea ka makse maksma…
Nii, tagasi Calangutesse ja randa… Jalutasin siis reipalt randa. See ju vast vaid 7 min koduväravast…. Meri oli hall ja möllas, liiv imeliselt kuldne.
Jalutasin meie rannarestost, mis on avatud ja kus ei ole peale omaniku vist kedagi, veidi kaugemale, sest ei tundnud mingit soovi tema pilkude all kleiti seljast võtta ja veel hullem… temaga suhelda… Kõndisin rannas ja täna ei suutnud isegi kiirkõndi teha… istusin liivahunnikule ja vaatlesin merd… no ja muidugi… siis tulid tumedad pilved… Ma ju tahtsin oma luigeihule päikest saada aga kus Sa sellega… Panin kleidi ruttu selga ja kui olin peaaegu kodus, siis hakkas vihma sadama…
Rannateele oli monteeritud äge tänavavalgusti
Koduhoovis tuli Billy boy vastu. Meie must kass. No küll ta on rääbakas… Eelmisel aastal lasi üks meie maja elanik ta arstil üle vaadata. Olevat olnud ok. Ma arvan, et tal on ussid. Homme lähen ja ostan talle ussirohtu. Kuidas ma selle talle kõrist alla saan, on veel vaja välja mõelda. Koertega on lihtne, need ju neelavad toitu, mitte ei näri, kuid kassid… Küll kuidagi ikka saab, kui kuidagi ei saa…
Just nii lohutan ma end iga päev, sest siit kaugelt oma kodukese koristamist ja remonti organiseerides pean end kogu aeg lohutama… Teenuseid osta on ok, kuid minu isiklike asjade pakkimine… vot sellega on keeruline…. Vaatad oma tuhandeid FB sõpru ja mõtled, et kui Sul tõesti abi vaja, siis palju neid on… Mõtlen ema, isa peale… Isa tervis on väga kehva… arst, kes on kogu elu teeninud inimkonda ja ravinud kliente ja tuttavaid… Ja nüüd on ta voodis… ja eluisu ei ole… Ja iga päev unistab surmast… Elu aeg riigile makse maksnud… ehk saaks kuidagi kuskilt nüüd tagasi? Õudne… ja ema… kelle tervis ka suure ühiskondliku ja perekondliku panustamise tõttu on nüüd kehva, ei suuda ju isaga toime tulla nii nagu sooviks… Ja just nii me kõik lõpetamegi! Tore, et õde saab ikka emal, isal toeks olla ja minu vanem poeg oma perega neile toeks ja rõõmuks on… Kaksikud on juba nii suured ja vahvad… varsti hakkab Henri käima… 4. august said 8 kuud… Kaugel olla ja mitte abiks olla ei ole just mõnus tunne. Õpin leppima ja andma oma parima nende piiride sees, mis mul on.
Palav on toas… Ventika peab käima panema. Mitu tumedad pluusi panin pessu, sest neid kattis paks hallitus… Ja ma tuulutan kodu iga päev! Kogu aeg peab kontrollima, mis seisus on riided, jalatsid… Nahkjalatsid hallitavad… Õhuniiskus on lihtsalt nii suur…
Unustasin kirjutada, et sain eelmisel nädalal lõpuks hambakrooni suhu 🙂 Arst helistas, läksime kohale. Natuke lihvimist ja paika. Läks 1 tund. Tundub, et on ok… Ootamatult palju töötunde tuli arstil ja meil ootamatult palju külastusi. Hind jäi ikka samaks… 5000 ruupiat 1 kroon koos kogu tööga näidiste võtmise ja paigaldusega (metall all ja email või noh, see valge asi peal…) – alla 60 euro.
Eile toodi meile lõunasöök ja mitte lihtsalt vaid armastusega kodus tehtud lõunasöök, mida jagus ka tänaseks. Koostööpartner ja elukaaslase lapsepõlvesõber käis külas, sest teadis, et meie liikuma ei saa… käsi avariist veel paraneb… Ägedad transpordipotikesed.
Indias, kes vähegi saab, teeb ikka ja endiselt süüa kodus ja tööle võetakse kodust söök kaasa. Ainult, et käsitöö on suures osas asendunud elektroonilisega…. Eelmises postituses on video, kuidas suure plaadi peal kurkumi juuri pastaks hõõrutakse… nii tehti varem ka hakkliha ja muljuti puruks tomatid, sibulad jm. Toidu maitse ja lõhn oli olnud võrratu.
Ma tegin eile juustukastme, kikerherneste ja veel ühe kastme kõrvale chapatisid ja täna keetsin riisi… Vau…
Siit saab lugeda lihapallidega kofta retsepti eesti keeles. Eestlased ei ole sugugi nii agarad videosid tegema, kui indialased. Siin tore kofta retsept – juustupallidega
Tänaseks aitab küll… hakkan nüüd taas elu organiseerima 🙂
Tervitus! Oh, kui mõnus pesu pesemise ilm meil siin on… Pesu pesemiseni ei ole ma siiski jõudnud, sest vajadust nagu ei ole, kuid kõik aknad, rõduuksed on pärani ja naudin sooja tuult, mis kuivatab rõskust.
Soovin Sinuga jagada tänast katsetust ja avastust. Nimelt hommikul, kui nii võib nimetada kellaaega 13.30, maiustasime poha pudruga. Mis poha on, on mulle olnud juba aastaid küsimuseks, kuid ei ole saanud piisavalt head vastust, et seda koju tuua ja proovida. Turul müüakse suurte kottide seest eri tüüpi läätsede ja riisi kõrval. Sellised suuremat sorti umbes 2 mm pikkused õhukesed laastud, või helbed, mis on valkjas halli värvi ja tunduvad riisihelvestena.
No ja lõpuks siis tõi sõber koju pohat ja ütles, et kuule, Sa oled neid alati vaadanud, ma tõin natuke, ehk tahad proovida, mis nendest teha annab?! No muidugi tahan! Kui olin toidu valmis teinud, siis sain aru, et jah, need on riisihelbed 🙂 Kuidas neid toodetakse, seda on huvitav vaadata näiteks siit videost
Kuidas riisihelvestest teha meie hommikusööki, seda saad vaadata siit videost
Kohalikud riisihelbed olid seni hallid, kuni ma nad mitte 1 vaid ikka mitu korda voolava vee all olin ära loputanud. Tulemus oli vägagi valge 🙂 Palju sulistada ei tohi, sest kui helbed lähevad liiga pehmeks, kaob pudru õhuline struktuur, mis minu arust, just nagu õigesti keedetud sõmera tatra puhul, annab toidule eriliselt hea maitse. Jäta helbed sõelale nõrguma. Umbes 20 minutiga on nad sõmeralt pehmed.
Pane pannile selgindatud või ehk ghee, sinna sisse 1/4 tl sinepiseemneid ja 1 tl köömneid ja karri lehti… Ma ei tea, kas Eestis müüakse värskeid ja/ või kuivatatuid karrilehti. Olen siit karripuukese paar korda kohvris koju viinud, kuid ikka on see lõpuks välja surnud… Super lõhn on neil lehtedel! Pruunista natuke ja lisa peeneks hakitud sibul ja roheline tšilli. Ma soovitan Eestis panna näiteks 1 rohelise paprika ja kui on tsillit, siis 1 tsilli. Oletan, et see on mahedam kui need, mida meie siin igapäevaselt kasutame…
Mul on juurviljalõikur, millega selle kraami kerge vaevaga kiirelt peeneks hakin. Eestis ka müügil. Leidsin siit
Ma tean, et iga hakkimine ja veel enam näiteks elektriline, ei ole toitainele hea, kuid liiga tervislikult elada ka ei saa…
Siis kui sibul tšilliga ka pannil ja muudkui segad, tuleks panna sinna röstitud maapähklid. Sega. Lisa helbed, kurkum, sool ja sega ja siis lisa värske tükeldatud koriander ja jälle sega, pigista peale poole laimi kahl ja lase 1 minut kaane all haududa ja valmis ta ongi 🙂
Mina serveerisin riisihelbe putru värske tomatiga ja ei pannud sinna peale India snäkke namkeeni (loe namkiini) nagu videos. Selline sai siis minu tänane riisihelbe puder 🙂
Väga maitsev!
Indias keelatud kanal… või siis film… Avastasime Airiga, et film, mille süžeed Airi India igapäevaelu võrdluseks tõi ja mul vaadata soovitas, ei ole Indias saadaval. Ta püüdis mulle saata linki, kuid FB messinger blokkis selle ära. Siis saatis lingi meilile ja tulemuseks selline vastus: “Your requested URL has been blocked as per the directions received from Department of Telecommunications, Government of India.” ehk siis “Teie taotletud URL on vastavalt India valitsuse telekommunikatsiooniministeeriumilt saadud juhistele blokeeritud.” Filmi nimeks on Idiocracy. Eks ma siis kunagi Eestis vaatan…
Homsest lubati kinni panna Calangute pearistmik ja selle ümber olevad poed sh Calangute turg, kus olevat eile leitud 5 koroona positiivset… Ma siis küsisin, et millised nende inimeste sümptomid olid jne… kuid seda ei tea keegi. Miks keegi ei räägi, kui kellelgi kõht lahti on? Või kui on köha ja nohu? Ma olen siin nii harjunud sellega, et pea kõik indialased köhivad, sest neil on AC ja tolm jne, kuid usu, eile käisin ringi ja mõtlesin, miks ma enam ei kuule kedagi köhimas? Kõik on nii suures hirmus, et kohe kui köhatab, siis kutsutakse mõne poolt, kes kuulis, kohale Covid 19 testi tegijad ja siis võidakse ta panna haiglasse, kus küsitakse ulmesummasid ja manipuleeritakse inimese hirmudega ja siis, kui raha maksta ei ole, tehakse temaga raha… ehk siis diagnoos – Covid 19, surnukeha sugulastele ei anta ja tema organid müüakse salaja suure raha eest maha…Nii, et keegi ei julge praegu isegi köhatada…
Oh, see selleks… Parem midagi meelelahutuslikku. Näiteks hiromantia vallast. Vaatasin, et üks inimene postitas selle oma FB seinale ja kommentaare tuli kohe oi, oi, kui paju ja igasuguseid… Need, kes olid tavalised lisasid mürgiseid kommentaare, et ärgu levitagu valeinfot jne ja need, kes olid eriti targad ja andekad kilkasid, et nemad seda just on… No vaata enda peopesasid ka… Kas kilkad või kurjustad?
Muuseas pildi paremas nurgas ei ole mitte minu initsiaalid vaid vist AlKeemia, kuskohas saab suht kentsakalt tõlgitult lugeda veel mõne rea paari käejoone paigutuse kohta: Mida räägivad sinu käejooned armastuse ja abielu kohta?
Minu sõber loeb kätt… Käekaart pajatab nii mõndagi… Ainult ühte joont vaadates ja analüüsides ei saa tegelikku pilti. Terviku jaoks peab olema lugeja kogenud spetsialist ja oskama kokku panna tervikpildi vaadates mõlemat kätt.
Ali ei usu ennustustesse jne.. ja usub, et inimene on ise oma otsustega oma karma tegija ja oma elu kunstnik. Ole lihtsalt hea, abivalmis, töökas ja aus ja loo endale head karmat.
Samas kui talle 2 korda üks hindu, päris baba e guru ehk tark õpetlane, tema käe pealt talle õigesti ennustas, siis läks ta selle mehe juurde õppima. Enne Ali rasket baigiavariid 11+aastat tagasi baba teda jutule ei võtnud ja ütles, et Sa mees ei ole sellisteks teadmisteks valmis… Ta ennustas talle õnnetust…
Peale õnnetust läks Ali ta juurde tagasi. Mees vaatas teda silmad kui tõllarattad ja ütles, et Sina pead küll olema väljavalitu… Ma ütlesin Sulle viimane kord, et Sul tuleb avarii, kuid ma jätsin ütlemata, et Surm oli Sinuga… see, et Sa elus oled, on tõeline ime!
Ja Baba võttis Ali enda õpilaseks. Ta ei jõudnud õppida kõike, mida see baba, kes kadus kui vits vette… oskas lugeda, kuid õppis nägema käe pealt palju enam, kui paljud käelugejad seda näevad.
Mõni käsi räägib rohkem, mõni vähem…
Nüüd on aeg edasi pusida videote kallal. Tegin mõned videod idamaa rändkaupluse kaubast…
Piibitajad ei ole ikka veel õnnestunud fotole tabada, kuigi tema piibitamise peale saan alati teada, et ta on rõdule maiustama tulnud 🙂 Siin on see lill, mille õienektar teda rõõmustab. Paistab, et võimalus Piibitajat rõõmustada rõõmustab ka lille, sest lill on eriti uhkeks ja kauniks läinud… Vahvad õied, kas pole?
Söödik rõdul! Täna avastasin, et teisel rõdul on keegi isukalt minu palmi lehti söönud!
Mõtlesin, et nii suured ampsud, et see peab küll olema 1 ja suur ja leian ta ülesse. Ja leidsin… Siin ta on
Rõdul on lilled kuidagi kidurad… Äkki see kookosturvas tegi mulla liiga happeliseks ja kes teab, kas see vihm, mis sajab on aluseline või hoopis happeline… Uurisin siis, kuskohast saaks lupja ja tulin ehituspoest koju 8kg lubjakotiga, sest alla seda lupja ei müüdud. 8 kg kott maksis 1 euro. Uurisin siis jälle internetist, et kui palju lupja tohiks potililledele mulla neutraliseerimiseks panna… Leidsin info, et varem kastetud niiske mullaga lilli tuleks kasta seguga, kus on 1 kuhjaga tl lupja 4 liitri vee kohta ja üle 2 nädala… kuni on vaja… No jah, sellest kaheksast kilost jagub aastateks… Ma vast panen endale lupja väikese topsi sisse ja ülejäänu viin aeda.
Tegin karaskit!
Tuli lihtsalt isu millegi lihtsa ja natukenegi koduse järgi ja mul on ju ahi! Eesti rahvustoit karask ehk kohmakas ehk laisa mehe leib tehakse tavaliselt odrajahust, kuid minu retseptis on tume nisujahu, kohalik jahu ragi ja nisukliid… vadak, jogurt, sool, kurkum, kardemon, sooda…
Mõtlesin, et mis sellele karaskile lausa heleda leiva värvi andis… küllap kurkum, mis tavaliselt värvib kõik kollaseks, kuid siin, koos soodaga jm kraamiga on värvus selline hele pruun.
Serveerisin seda munavõidega, kus oli sees ka toores sibul ja ürdid sh värske moringa
Väga maitsev… Eesti – India mix
Igatsesin karuaugu võiet. Leidsin taimetarga Katrin Luke kodukalt taas tema karulauguvõide retsepti.
Teise karaski tegin kohe veel, sest mul on 2 vormi – pähklite, rosinate, seemnete ja jaggeriga…. magusa Sipelgatele maitses vaieldamatult magus rohkem… Serveerisin mageda või (mida siin pole kerge osta, sest enamasti on müügil soolatud võid) ja meega… Soe karask sulab suus!
Karaski juures meeldib mulle see, et seda saab teha igasugu erinevat kraami kombineerides. Minu ema karaskid on üle prahi… …Imelik väljend…
Sööks kohe kõik ära, kuid hoian meeles, et magu mul rusika suurune ja et noorena tuleb toitu tarbida nagu ravimeid, muidu vanana tarbid ravimeid nagu toitu…
Vihma muudkui sajab ja sajab… Teha on õnneks palju. KÜSKi projektid ja palju muud. Kohe, kohe st viimased 2 nädalat peaksin kätte saama ka vastused kohalikelt ehitajatelt hinnapakkumistega, millega edasi minna ja lõpetada ametlik kiri ühistu juhtkonnale ettepanekuga aruteluks, mis meie majas peaks olema hoolduskulust tehtud ja mis tuleks korteriomanikel endal kinni maksta… Huvitav, et enamus inimesi on siin nagu tavalised poliitikud – räägivad palju ja ei ütle mitte midagi. Ignoreerin seda kõike ja teen asjad ära, mis minu arust vajavad tegemist…
Meil oli 3 päeva tagasi avarii, nii, et motikaga kuskile sõita veel ei saa… Õnneks läks õnnelikult… jäime püsti, meie elus, motikas terve… auto, mille juht otsustas keset teed meie ees pidurdada, jäi ilma suunatulest, mis purunes mu sõbra käe vastu… No võid arvata, et kumb oli tugevam, kas klaas või käsi… teravad plastikklaasi killud lõikasid igasse sõrme sügavad haavad… ja nende ravimisega me siis praegu tegelemegi… Olime nii hõivatud verd jooksvate haavadega, et alles kodus saime teada, et meil mõlemal jalg ka löögi saanud… temal kintsul suur muhk, mis nüüd juba lilla ja minul valulik marrastus põlvel, mis õnneks kiirelt paraneb.
Haiglas, kusjuures erahaiglas, Dukle, mis on Candolimis, oli eriabi osakonnas 2 medõde, kes hoidsid end ruumi teise nurka ja kartsid meid kui tuld… olen ju valga = koroona… Tõesti jube, kui inimesed teevad tööd, mis neile ei sobi. Kui me lõpuks nad maha rahustasime, et meil ei ole koroonat, me elame siin jne, jne… siis öeldi, et aga arst tuleb alles õhtul ja teil on kindlasti vaja õmblemist. Ei, ei taha õmblemist, palun puhastage haavad ja siduge kinni…
Avarii toimus rattapoe ees ja õnneks jooksis turva välja ja tõi oma esmaabi vahendid. Koostöös õnnestus avariikohal veri maksimaalselt peatada, kuid kui õde haiglas siis pika näoga hakkas sidet avama, hakkas veri taas voolama… Ma vaatasin vaikides, kui oskamatult ta haavu puhastas ja käe kui käpiku kinni sidus… Õudne! Andsin allkirja, et patsient loobus õmblustest…
Läksime koju. Võtsin sidemed lahti, kutsusime töömehe, kes tuli 3 paari tangide ja lõikuriga ja lõikas verisest sõrmest sõrmuse lahti…
Siis kiirustas minekule. Lasin ta uksest välja, kuid hetke möödudes oli uksekell ja ta palus luba WCd kasutada. Selgus, et ta ei talu verd… Panin mehe rõdule istuma, andsin vett ja tegelesin ise haavade puhastamisega ja ravimise ja sidumisega edasi… No jah, meil oli laud kui seatapu ajal…. veri kausis jne… Pole ime, et tööline oli minestamise äärel… Sidusin ilusasti iga sõrme eraldi ja tõmbasin veel plaastritega kokku nii, et haavad oleks maksimaalselt kohakuti kokku surutud.
Täna on kolmas päev. Iga päev avame sidemed, puhastan haavad, panen rohtu ja seon uuesti. Täna sidusin vaid 2 keskmist sõrme kinni. kuna käsi on turses, siis tõin rõdult aaloe taime lehti ja ravin paistetust aaloe mahlaga… Täpsem oleks öelda, et limaga… Tundub hästi mõjuvat!
Tänavakoerad jäid nädalavahetusel toitmata… Ehk saame selle nädala lõpus neid söötma minna… Oleneb sellest, kuidas käsi paraneb.
Tahaks haavadele kurkumi peale panna, kuid ei riski. Nimelt ei usu enam enamus inimesi siin, et poest ostetud kurkumipulber on puhas naturaalne kuivatatud ja jahvatatud kurkumijuur. Usutakse, et sinna on lisatud värvainet, et see rohkem kollasem oleks jne… Kahjuks on pood, kus oleks võimalik osta kuivatatud kurkumijuuri, et ise pulbrit teha, suletud. Täna saime apteeki ja ostsime ka antibiootikume. Ühe kuuri peaks igaks juhuks tegema. Teetanuse süst on kuu aega tagasi tehtud… Dukle haiglasse tagasi me ei läinud. Sõber käis sõbraga Bosnia haiglas Candolimis, mis on riiklik kristlik haigla ja kus hinnad ka inimlikumad. Kaks röntgeni pilti näitasid, et luud on terved ja haavad on puhtad. Pulmadeks saab ka käsi terveks…
Korra tuli mõte, et sõidaks Jaipuri… kuid siis kohe meenus, mida kõike tuleb selleks teha, et Goasse tagasi saada ja reisimise isu kadus kohe… Eile olevat 200 pealt tõusnud koroonasse nakatunute arv 506 peale… No kui Tanzanias oli kitse, papaia ja jackfruiti test positiivne, miks peaks arvama, et need testi tulemused on tõesed… samas, kui tegemist on viirusega, nagu nohu, köha, siis on see kerge kanduma ühelt teisele ja sellest ei peaks tegema erilist numbrit… Kuid jah, meedia endiselt laseb koroona teemal liugu ja need, kes sellega teenivad, teevad kõik selleks, et teema kauem ülal püsiks…
Nii, et istume aga korralikult kodus ja reisime siis, kui see on taas tore…
Oma korteri Tallinnas annan rendile. Loodan, et tuleb tore üürnik, kellele minu armsast kodukesest rõõmu on.
Ilus kuupäev 08.08.2020. Käisime Urvega Calangute rannas. Jalutasime mööda Calangute Beacroadi Baga ja Calangute ristmikult alla… Poed kinni… vaid 1 riidepood ja 1 alkoholipood olid lahti kogu selle tiheda kaubatänava peal, mõned inimesed istusid ühes pimedas restos, mullikas karjus kõva häälega tühjal tänaval lonkides… koerad, lehmad…
Randa jõudes võttis meid vastu tohutu koerte haukumine, sest meie ees käis nähtavasti “võõras” koer… Suur koer, suure kasvajaga ja väga rähmas silmadega… Ehk läks ta vette leevendust otsima… Rannas olid mõned inimesed, palju koeri ja vareseid.
Koerad hirmutasid tüdruku minema….
Pildistasime Lobo restorani ees ägedaid dekoratsioone – suuri merihobusid ja teokarpe… Indias osatakse kunsti teha ja eriti oskuslikud on nad suurte kujude tegemisel… Vaata ja imesta…. Super! Trepile kahe merihobu vahele tuli istuma tüdruk ja hakkas wrappi sööma. Alguses piiras teda vareseparv, siis jooksid kohale koerad ja piirasid ta ümber. Kui ta selle avastas tõusis püsti ja tuli treppidelt liivale, koerad järgi ja kõik vaatasid kätt, milles ta hoidis kilekotti wrapiga…
Tüdruk oli nii hirmul, et viskas wrapi eemale ja koerad jooksid selle juurde.
Karja juht võttis ohjad enda kätte ja hakkas kilekoti sisu uurima. No vot seda oleks pidanud ma filmima… koer harutas ettevaatlikult kilekoti lahti ja vaatles seda wrappi ikka päris pikalt, kuid ei puudutanud… Kogu see protseduur toimus esihammastega ja ettevaatlikult nagu oleks tegemist mürgiga… Näljane rannakoer ja ei kugistagi sööki koos kilekotiga alla? Ei, ei kugista. Rääkisime Urvega sellest, et praegu on kohalikud koerad nii näljas, et söövad isegi Pedigreed või mis iganes need pressitud junnid on, mida osad inimesed oma koertele annavad…. Ma olen elu aeg oma koeri toitnud toidujääkide ja päris toiduga ja loomad on mul alati olnud väga terved… Siin armastavad koerad chapatisid, riisi ja vürtsikaid kastmeid ja on õnnelikud, kui vahel ka liha või konti sekka saavad…
Nii aga see koer ei tahtnud üldse seda wrapi… Lõpuks võttis ta wrapi ühest otsast hammastega kinni ja lasi sellel lahti kukkuda… ikka ei leidnud ta, et see on söödav… Ta raputas seda natuke, pillas maha ja siis… tõstis jalga ehk siis pissis selle peale ja läks eemale… Ka teine koer, kes kogu sellest karjast oli kogu tegevust jälginud, läks korra wrapile natuke ligemale ja pööras kõrvale… Mõtlesin, et küll on õnnelik neiu, et ta selle söödamatu “söögi” koertele viskas ja seda ära ei söönud… Tegin järelduse, et see wrap oli crap… ehk siis jama…
Kõik, mis juhtub, juhtub meie hüvanguks… See tüdruk oli kindlasti õnnetu, et see wrap tal söömata jäi, kuid meie Urvega olime tunnistajateks, et see oli tema õnn… sest kui juba näljased rannakoerad ei söö seda, siis järelikult on see veel enam mürgine selle tüdruku keha jaoks…
Rand oli räpane. Torm on toonud suurel hulgal pastikut randa. Meri vahutas ja möllas ja kohises. Rannal liikusid vaid mõned inimesed, kuid ilm oli imeline… vaid paar piiska vihma…
Kõndisin koju mööda randa. Pildistasin, mis silmale meeldis ja lihtsalt kõndisin kodu poole… See kellegi luuga ja meritähega on minu seekordne lemmikfoto
Liiv on sõmer ja kuldne… Nii mõnus puhas ja värske õhk… Oleks soovinud sinna magama heita, kuid kahjuks ei ole see turvaline…
Väike vahejuhtum oli koertega, kes kõik tulid rõõmsalt säravate silmade ja paremale-vasemale hoogsalt liikuva sabaga joostes minu poole ja siis pettumusest, et ma ei olegi see valgenahaline, kes söögiga tuleb, hakkasid mu peale haukuma ja olid väga agressiivsed. Nendega tuleb ettevaatlik olla, sest nad ei ole nii nunnud, kui paistavad. Kui Sa ikka ei too ja ei anna neile seda, mida nad tahavad, siis võivad ka kallale tulla… Nad on alati valvel…
Leidsin suure tühja puhta korgiga plastikpudeli ja võtsin merevett koju kaasa… See protseduur, et vesi pudelisse saada, oli suhteliselt komplitseeritud… lained on suured ja rannaliiv väga vajuv… Kleit sai aluspüksteni märjaks, kuid vee sain kätte ja ise sain ikka kaldale…
Rannas käib praegu 1-2 rannavalve poissi, kes liiguvad edasi-tagasi ja ei istu ühes kohas. Paistab, et nad on varesed dresseerinud, et need olukorral silma peal hoiaks…
Osades kohtades on ehitatud mereranna kaitseks barrikaadid suurtest liivakottidest, mis raudvarraste ja köitega kinnitatud. Küllap just sealt on kombeks merel liiv ära uhtuda…
Kodus avastasin, et rinnaesine punane… päike, mis ei tundunud üldse soe, pani ikka oma märgi mulle külge 🙂 Ma olen hetkel nii valge, et naeran, et viimati olin ma vist nii valge sündides… No tõesti… Tavaliselt korjan päikese külge talvel lõunas, suvel Eestis, Norras jm… kuid sel aastal olen ju suvel Indias ja soe vihm on meie põhiline kaaslane siin hetkel.
Vot selline vahva rannakäik 🙂
Päris kodu juures jäi pilk taas peale sellele, kuidas siin puid maha võetakse ja kärbitakse… Võib ju jääda mulje, et ma teen järeldusi 1-2 juhtumi põhjal, mida näinud olen. Ei! Ma olen selliseid asju näinud korduvalt ja korduvalt ja jälle… No ei saa mina aru, mis toimub. Küsin kohalikelt kommentaari ja jagan teiega ka. Seal ju ometi peab olema loogiline põhjendus… selle puu ja aia omaniku naabrit tean juba ca 10 aastat. Vot temalt küsingi, mis värk on. Kõik, mis kukkuvate okste ja pakkude all, ka see saab lammutatud. Sedakorda siis jäi taas aed ette… hea, et mitte mõni inimene või koer või mõni auto või motikas…
Töö kiire ja korralik!
Mulle on jäänud mulje, et mingi amatöör ja kaskadöör on sae ostnud…
Öö läbi sadas padukat ja hommikul ka. Hetkel +25, eile oli +29. Mõnusalt jahe. Hommikuks tegin pannkooke 🙂 Ja nüüd hakkan karaskit tegema. Iga päev ei taha india toitu…
Vaatasin, et Goa turismiministri unistustest on kirjutanud Trip.ee-s härra Veigo artiklis: Goa turismiplaan: Ootame ainult “rikkaid turiste”. Ei oska seda artiklit kommenteerida rohkem kui põgusalt, et rikastele turistidele on siin olemas nii luksuslikud elukohad – mitme magamistoaga ja privaatbasseini, teenijate ja kokaga ja valvega uhked villad, prostituudid, narkopeod, kasiinod jne… Olen päris mitut vaatamas käinud… Üks minu tuttav ärimees siin ehitab ja rendib VÄGA kõrgel tasemel villasid.
Inglid ja rakhi
Käisime töökojas ja tegime natukene ka seal tööd. Vaatasime üle, mis tööline on teinud, mis sobib, mida tuleb ümber teha jne. Kolm lootuse inglikest sai valmis! Originaalsed, ainulaadsed, tsitriini, pärlikarbi ja hõbedaga. Kõik käsitöö! Ees on inglikulon ja kett, mille sees tsitriinid ja selja taha abaluude vahele ripub ketike käsitööna valminud südamekesega… Tsitriin annab elurõõmu, aitab alustada uute projektidega, toob küllust ja pärlikarp tasakaalustab, jahutab emotsioone jne, jne… Kui aega saan, siis kirjutan inglikestest rohkem ja panen ka pildid netti.
Töölisel on kaks õde nagu fotolt näha 🙂
Rakhi sidumise rituaal ja kinkide vahetus sai tehtud hommikul. Üks vene daam, üks neist, kes Indiasse tahab end elama seada ja pühendub erinevate tegevustega hinduismile, käis meilgi, et oma “vennale” rakhi siduda. Tal oli seljas India punjabi kostüüm, ümber kaela uhke kullakarva India ehe ja suured traditsioonilised kõrvarõngad (India naistel on need enamasti kullast, mitte imitatsioon). Ilusad ehted. Küpsetasin suure plaadikoogi, mille ma tänaseks olen enamjaolt naabrite vahel ära jaganud. Purukook! Mu lemmik! Kui ma seda ära ei jaga, siis söön kõik need kalorid üksi sisse 🙂 Jääb ära! Külajutud kuulatud ja kook söödud, sai Rakhi meie jaoks läbi.
Õhtu üllatas tohutu tormiga. Tänaseks siis juba 2 ööd ja 1 päev on olnud tugevad tuuleiilid. Leidsin täna aiast oma 15-20 pesulõksust 3! Saavutus seegi! Lisaks murdunud moringaoksa, mille loomulikult tuppa tõin ja hetkel on valmis juba pesto ja joodud esimene moringatee… Ja siis 4 tšikut leidsin – kivikõvad veel. Panin akna peale valmima… Ja mõned karripata oksad, karri taime oksad. Karripata tähendab karri leht. Küll on lõhnavad ja mulle nii meeldib nende maitse. Tuleb osata neid vaid õigesti kasutada. Loomulikult sõin ja juba õues kõhu moringa lehtedest ja karri lehtedest täis 🙂 Elekter kaob ja tuleb taas tagasi… sama teevad vihmahood ja tuul. Niiske on. Hommikul 7 aegu oli nii külm… ma arvan, et kuskil 20 kraadi. Käisin korra rõdul lilli päästmas. Tõmbasin nad toa poole, et nad oleks enam varjus ja ei peaks kannatama tuule julma räsimist.
Mõeldes kaksikutest lapselastele, kes täna 8 kuud tagasi seda maailma uudistama tulid ja õetütre Mari-Liisi kaksikutele, jagan Sinuga videot, mis on tehtud põnevas India külas. Nimelt Keralas on küla Kodinji, kus on väga palju kaksikuid (400 video tegemise hetkel), mõned kolmikud ja nelikud. Kui tavaliselt sünnib Indias 1 paar kaksikuid 1000 kohta, siis selles külas sünnib 45!
2011 viidi seal külas läbi uurimus, et millest siis selline suur kaksikute sündimus, kuid siiani ei ole selget pilti, kas see on vesi, mida nad joovad, mingi aine mullas, või hoopis üks taim, mille juuri söövad…
Video alguses ütleb youtuber, et kuus sõna (neil 4), paneb iga indialase naeratama: “maksa ühe eest, saad ühe tasuta”. Ta käib ringi ja uurib, miks selles külas siis ikkagi neid kaksikuid nii palju sünnib. Video lõpus hammustab ta mõnuga seda võimalikku kaksikute produtseerimist soodustava taime juurikat ja muigab, et nüüd ei jää tal üle muud, kui vaid ilus naine leida.
Lendamine tuleb nüüd mõneks ajaks unustada. Finair tühistas mu pileti, sest edasi-tagasi pileti kehtivus nende reeglite järgi lõpeb mul 4. september ja pilet, mida nad mulle pakkusid 3. september tühistati nende poolt… Uurisin reisija õigusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist ja sain teada, et mul on ikkagi õigus osutamata teenust nõuda.
Helen Rohtla, kes on tarbimiskeskkonna osakonna jurist-valdkonnajuht, kirjutas: “EL-s kehtiva lennureisija määruse nr 261/2004 (mis kohaldub ka Teie juhtumil, sest lendate EL vedajaga) järgi lennu tühistamise puhul peab lennuettevõtja pakkuma reisijale valikut järgmiste võimaluste vahel:
Euroopa Komisjoni määruse 261/2004 kohta antud tõlgendamise suuniste p 4.2. järgi määruse 261/2004 kohta- kui lennuettevõtja ei paku võimalust valida piletihinna tagasimaksmise ja marsruudi muutmise vahel, vaid otsustab ühepoolselt tagasimaksmise kasuks, on reisijal õigus saada täiendavat hüvitist hinnaerinevuse korvamiseks võrreldavate reisitingimustega uue pileti ostmisel.
See õigus võib kõne alla tulla, kui lennuvedaja loobub nüüd asendusteekonna edasisist pakkumisest ja otsustab Teie nõusolekuta piletiraha tagastamise kasuks.”
Nüüd siis suhtlen selle info alusel Finairiga edasi. Saan aru, et neil praegu ka raske ja olen nõus sellega, et mulle antakse voucher vähemalt 1aastase kasutusajaga või pikendatakse minu tagasisõidu piletit vähemalt 1 aasta… Nad ei pea mulle raha tagasi maksma ja hüvitist, kuid ei ole nõus, et nad tahavad mulle tagastada pileti jääkmaksumuse, mille eest ma ei saa isegi mitte poolt piletit osta… See lihtsalt ei ole korrektne.
Tahtsin teada, mis online tööd FBs end kõvasti reklaamiv CloudWorkersi firma pakub, kandideerisin ja palusin lisainfot töö sisu kohta.
Selgus, et nad otsivad töötajaid nn täiskasvanute jutuajamisteks ja peab olema valmis erootilisteks dialoogideks.
“openness to engage with erotic dialogues”.
Ma ei kvalifitseeru kahjuks…
Vastasin neile, et kui neil kunagi teist laadi kliendid tekivad, kellega suheldes saan ma kasutada oma lifecoachi, teeninduskonsultandi, suhtlemis- sh esinemis- ja koolitamisoskuste koolitaja jne teadmisi, siis võtku lahkesti ühendust, kuid praegusest pakkumisest ütlen ära.
Organiärist… Paar päeva tagasi oli uudis, et arreteeriti arst, kes koroona ajal tappis 120 inimest ja müüs ära nende siseorganid…
Lõpetuseks näide India meeste viisakustest
Katrin, Sa oled kaalust palju maha võtnud!
Ei saa nagu aru, et oleksin.
No siis nähtavasti on video Sinust võetud õige nurga alt…
Ma ei tea, millal nad küll siin ära õpivad, et on 2 tabuteemat, mida naistega suheldes ei puudutata – naise kaal ja vanus…
Täna on madude festival Nag Panchami. Selle foto tegin Mapusas.
Nag on hindi keeles isane madu ja nagin emane. Juba eile alustati madujumalatele pühendatud festivaliga ja paljud naised paastusid. Mõned teevad seda ka täna, et olla meelepärased madujumalatele. Täna kummardatakse lausa 12 madujumalat: Ananta, Vasuki, Shesha, Padma, Kambala, Karkotaka, Ashvatara, Dhritarashtra, Shankhapala, Kaliya, Takshaka ja Pingala jumalad.
Juba paar nädalat on ka Goas müügil kipsist värvilised maokujud, mida siis koju ostetakse.
Kui kellelgi on teada maopesa, siis peale palveid pannakse pesa sissekäigu ette kurkumi ja kumkumi ja lilli.
Puja (püha rituaali ajal kallatakse mao kuju üle piima ja magusat piima nuudli või riisisupiga, mis tehtud kardemoni, safrani ja heledate rosinatega (kheer). Kui puja läbi, siis pakutakse seda pereliikmetele, naabritele ja sõpradele.
Täna soovitatakse vältida toidu sees soola.
Naised palvetavad oma vendade ja pereliikmete heaolu eest.
Nagu Indias kombeks, siis erinevates osariikides võivad festivalid toimuda eri kuupäevadel.
Näiteks Gujaratis on festival 8 august. Rituaalidest saab inglise keeles lisa lugeda siit: Madude festival
Kui soovid teha magusat riisisuppi, siis lihtne retsept on siin:
Mina tegin täna ainult, et safranit ei leidnud ülesse…. nii kindlasse kohta olen selle pannud… ja unustasin riisi natuke puruks mikserdada. Tulemus oli aga super maitsev ja panin sinna veel retseptiväliselt natukene kookose koort.
Ootel on Ganeša festival. Kõikjal on avatud elevandijumaluse kujusid müüvad ajutised poekesed. Täna unustasime Morjimist koju sõites foto teha. Nimelt möödusime Morjimisse sõites poest, kus müüdi lausa inimesest suuremaid valgeid nähtavasti kipsist Ganeša kujusid. Neid ei hoita alles… peale rituaale visatakse kujud merre… Pikemalt aga kirjutan sellest siis, kui see oluline hindufestival käes on.
Reis Morjimi randa ja taro taim
Hommikul oli taas ilus päikesepaisteline ilm ja kohe hakkasin plaanima, et kuhu minna… Lõunal oli mul peas kohalik hennalehe sodi ja kujutasin ette, et turgutan hennaga juukseid – ebaõnnestunud ettevõtmine, sest need naturaalsed lehed mu juukseid küll punasemaks ei teinud… Täiesti tühja kulutatud aeg…
Kusjuures huvitav on teada ehk, et varasemalt oli tavapärane henna nahale määrimise viis selline:
Ei mingeid torbikuid ja tuutusid. Kui henna kuivas, pesti see ära ja kuni punakas värv kätel püsis, jahutas see inimese keha. Siin kliimas on see jahutamine eriti oluline. Täna oli mu pea hennaturbani all päris mõnusalt jahe ja kogu keha ei higistanud hoolimata soojast temperatuurist ja toimetamisest kordagi…
No ja siis hakkas vihma sadama… Ma just panin pesu pesema. Kuid õnneks oli see selline tore lühiajaline vihm, mis tegi ilma jahedamaks, tõi pilved kohale ja peale seda oli väljas väga mõnus temperatuur. Imestasin just, et Taevataadil on muster segamini läinud. No, et oli nagu päeval päike ja öösel vihm ja mulle see väga sobis, kuid mis siis nüüd, et päeval ka jälle vihma sajab…
Loputusprogrammi panin pesumasinal 2x, sest minu arust müüakse siin nii kanget pesupulbrit, et see kipub pesu sisse jääma ja tekitab mul allergiat… Turban peas võtsin pika spetsiaalse harjaga ventikatelt tolmu, siis pesin kõik põrandad ja panin pesu kuivama ja siis kirjutasin jälle pika kirja meie maja elanikele, et utsitada neid üheskoos maja remontima…
Kell oli juba 4 läbi, kui me baigi selga hüppasime ja sõitsime Morjimi poole. Väga mõnus oli sõita. Pean tunnistama, et mu silmad olid kogu aeg teeäärtel kasvavatel rabarberi moodi taimedel, mida hetkel kasvab ikka veel rohkem kui turismihooajal… No ja need on kõik ju selle elevandi kõrva taime ehk yami ehk taro jne… moodi, millest ma hommikul hautist tegin ja millega eile oma keele ja kõri ära kõrvetasin. Kuid andsin endale aru, et need on sarnased, kuid metsikud… Ühistu tädi Liza ütles nii ja Villi ka. Kuigi ma neid ei usu, sest paljud neist taimedest olid üks-ühele sama välimusega, mis söödavad…
Ja siin siis kogemus sarjast: Tahan kõike proovida
Eile käisime Mapusa turul ja ma muidugi ei saanud uudishimu koju jätta… tädi müüs kohe turuväravas mulle närtsinud koledad taimed, millest pidavat saama head sabjit (loe sabži) ehk siis köögivilja hautist. Nii hästi müüs, et ma ei hakanud vastu ka. 20 ruupiat oli punt.
Taas kord ei saanud ma uudishimu taltsutatud ja ostsin turult vist elevandi kõrva taime… Sellest pidavat saama juurikahautist… Naabrinaine ütles, et selle nimi on yami…
No eks ma siis puhastasin neid elevandi kõrva taime oksi suure õhinaga sarnaselt rabarberile ja nagu ikka pistsin ühe tükki suhu ka… hea, et rohkem ei pistnud… tuli välja, et taim on toorelt mürgine ja vähe sellest… ma oleks nagu klaasvatti neelanud… ÕUDNE…
Kimasin ühe oksaga siis alla naabrinaise juurde uurima, et kuidas sellest taimest süüa teha. Hambaarst ja tema naine on pärit Nagalandist – India osariigist, kus, nagu ma aru saan, kasvatatakse ja kasutatakse väga palju taimi. Kusjuures söövad nad seal ka magevee konnasid ja eriti defitsiitne toit olevat puu-ussid… Selles videos on näha, milliseid usse siis täpselt süüakse… päris tuttavad ussid… pakuks välja, et need on kooreüraskid…
Vaata, milline huvitav näo plaan neil on ja millised silmad neil on… Ei ole nagu tunne, et oleks India inimesed, eks… India on lihtsalt nii suur ja siin on nii erineva välimusega inimesi… Meie kutsume selliste silmadega inimesi kilideks, indialased kutsuvad tšikideks…
Nagalandis olevat inimesed väga sotsiaalsed, kõik tunnevad kõiki ja kõik suhtlevad kõigiga, majadel uksed lahti ja kogu aeg käib ühikaelu. Nad on kristlased, kuid ei ole nii, et iga küla kirik on minu kirik, nagu Goas. Hästi palju tehakse ühiskorjandusi, kui on midagi vaja ehitada või kui keegi on haige ja vajab ravi jne… Tahaks väga ka seal korra ära käia…
Ja sellest huvitavast elevandikõrva ehk taro taimest saab lugeda siin: Yami taim
Tükeldasin taime varred ja ilusamad lehed potti ja kallasin korra kuuma vee peale… nagu nõgesega tehakse. Siis kallasin vee ära ja panin potti külma vee, mille sees need tükid olid hommikuni. 3x vahetasin vett enne kui kõik vee ära kallasin, pannil õli sees sinepiseemned, köömned, sibula ja küüslaugu ja tšilli praadisin ja siis kallasin selle rohelise kraami potti… kallasin õli ka peale. Mul oli meeles, et Villi ütles, et neid ei tohi liigutada… see ei olnud meeles, et neid ei oleks tohtinud peale lõikamist ka mitte pesta… Nimelt just sellisel moel saadakse ära see lõikavat valu tekitav kraapiv toime…
Kallasin poti, kus taimetükid, vett täis, sest wikipedias kirjutati, et mürgid tulevad leotamisega välja… Naabrinaine ütles, et tee neid taimi koos kuivatatud või värske kalaga… No seda ma ei teinud.
Tavapärane roheline kraam, nagu näiteks spinat, on hetkel Goas väga kehva kvaliteediga, kui teda üldse müügil on, seega on minu jaoks oluline midagi kohalikku ja värsket avastada…
Ja sain veel teada, et selle taime risoomid on peamised, mida süüakse ja lehed ja varsi eriti keegi Nagalandis ei armasta. Lehti hoitakse kinnises nõus nädal või oli see 2, kuni need kolletuvad ja siis kuivatatakse jne, jne… ma ei jõudnud kogu seda 2 naabrinaise räägitud infot enam läbi töötada…
Igatahes tuli super hea toit… Kuigi ma kartsin seda suhu võtta… no lõpuks võtsin ja sain aru, et see kraapimist tekitav toime on osaliselt taimel veel alles… Serveerisin riisi ja kohaliku juustukastmega.
Viisin karbiga Villile ka. Ta ütles, et olevat olnud hea, kuid karbi saan tagasi siis, kui ta ise sama taime valmistab, sest ta soovib mulle oma tehtud hautist pakkuda. Ok, ootan põnevusega.
Igatahes olen oma katsetusega rahul ja kavatsen seda taime veel kasutada.
Ühel päeval kui Mapusas käisime sõitsime mööda inimestest, kes suure rohelise lehe peal midagi valget müüsid… Nagu ikka oleks mina soovinud baigi kohe kinni pidada, kuid minu sõber, nagu ikka, ütles, et pärast vaatame, teeme enne vajalikud asjad ära… Tulemuseks oli, nagu ikka, see, et need müüjad olid juba 10 minuti pärast kadunud… Hiljem selgus, et müüdi eriti delikatess seeni, mida leiab vaid metsast, kuhu hetkel enamus inimesi ei julge minna, sest maod on igal pool…
Kaks korda oleme Mapusas käinud peale seda ja lootuses, et mõnd seenemüüjat näeme, hoolega teeääres igasugu kraami müüvate inimeste kaupa vaadanud, kuid võta näpust… Kui ikka saatus midagi Sulle pakub, võta kohe vastu, sest isegi 10 minutit võib olla liiga hilja…
Morjimis oli rand hall ja must. Taksojuhid istusid nagu ikka oma putkas ja mängisid kaarte…
Meie Morjimi villa rannakoer oli nii õnnelik meid nähes, et ristis oma käpajälgedega meie riided ära… seda pole ta varem kunagi teinud. Vesi oli mõnusalt soe ja nagu ikka, tänu tugevale pinnasele ja laiale rannaribale oli seal väga mõnus pikalt kõndida.
Tagasi sõites nägime veel kiviraidurit, kes nagu ikka oma naisega tee ääres istus ja uhmreid meisterdas. Ka meil on tema uhmer!
Siis ostsime kalamüüjatelt sardiine.
Koju jõudes uurisin naabrinaistelt veel kord lisainfot elevandikõrva lille kohta, kuulasin natuke külajutte, siis tulin tuppa, kus külakass juba kala nõudis ja hakkasin kala puhastama. Küll oli tore, et lõunast oli toitu alles ja saime ilma lisavaevata kõhu täis… Kass ka. Mis kassist üle jäi, läheb homme tänavakoerte toidu sisse…
Jälle üks sisukas päev möödas… Oli tore seda Sinuga jagada!
Mnjah… päevad ei ole vennad… täna oli selline imelik päev… Loodetavasti ei rakendata selle nädala lõpus liikumiskeeldu, kuigi selleks on 80% tõenäosust. Sellest hoolimata tegime me maksimaalsed käimised täna ära. On kolmapäev. Juba kolmas päev ei ole vihma ja päikene sirab taevas. Isegi pesu kuivab ära… Oh, milline rõõm! Järjest sadas 19 päeva teadis tuttav raporteerida.
Mu nikastatud seljake sai öösel leevendust. Üldjuhul on siin asjalikud ja professionaalsed apteekrid ja apteekri soovitusel ostsin ja võtsin sisse spetsiaalselt selle probleemi puhuks mõeldud tableti: Acimol-MR. Seda tohib võtta ainult peale sööki. Nii tegingi ja sain öösel magada 🙂 Tavapäraselt ma ravimeid ei kasuta, kuid hetkel on valu ikka liiiiiga suur, et seda kannatades öö magamata jätta ja muul viisil end halvata.
Varsti sõidame Mapusasse. Tahaks veel mangosid osta ja mõned töö asjad ära ajada. Sõbrad kutsusid kella neljaks enda juurde katchorisid sööma ja sinna läheme ka hea meelega, sest nad oskavad nii hästi süüa teha ja seltskond ka tore. Nemad on oma usult džainid (jain) ja usuvad kohese karma seadusesse ehk siis teed, saad kohe tagasi, mitte, et Sinu järgmised põlved peavad kannatama.. ikka ise kannatad 🙂 Kusjuures nad ei kanna suu eest valget pappmaski, et vältida rääkimise ajal mõne putuka suhu sattumist ja surma…
Ja riides käivad nad ka… Nimelt džainid järgivad džainismi põhimõtteid ja nagu hindud ja budistid usuvad puhtasse Ahimsasse (vägivallatus). Vahemärkusena olgu öeldud, et hindude puhul ma väga kahtlen selles vägivallatuses vaadates nende käitumist ja kuulates Indias uudiseid…
Džainid usuvad reinkarnatsiooni ja püüavad saavutada lõplikku vabanemist – see tähendab põgeneda pidevast sünni, surma ja uuestisünni tsüklist, et surematu hing elaks igavesti õndsuse seisundis. Vabanemine saavutatakse kui hingelt kõrvaldada kogu karma. Džainism on nn eneseabi religioon. Džaini mungad (ainult 1 usulahk kahest) ei kanna riideid, sest riided peidavad keha. Digambariks (ilma riieteta) olemiseks peaksite olema vaba kõigist soovidest, sealhulgas oma keha eest hoolitsemisest jne. Džaini munkadel pole oma keha osas mingeid soove… Siin on eesti keeles kaks allikat, kuskohast võib džainismist lugeda:
Päris huvitav usk… oma koostööpartneriga käisin nende templis Jaipuris ja sain osa jumala kuju pesemise rituaalist… Džainid on üldjuhul taimetoitlased ja nad ei tee ühelegi elavale hingele teadlikult haiget, isegi sääski ei tapa! Ja üldjuhul on nad ärimehed, sest selle tööga teevad nad kõige vähem elavatele liiga… Muuseas mõned neist ei söö isegi juurvilju, sest juurikad = juured ja nende kasutamisel hävitatakse kogu taim…
Usust poliitilise usu juurde… taas kord põhjus mitte kuulata, vaadata, lugeda uudiseid…
Uskumatu kuidas mõned inimesed suudavad enda räpaseid tegusid usu taha peites teha tegusid, mis loovad nii neile endile kui nende lähedastele rääkimata nende riigist halba kuvandit ja karma mõistes loovad nad halba karmat. Nagu ka psühhopaadid, kes “aitavad” maailma läbi selle, et tapavad inimesi ja seda siiralt ise usuvad, peidavad siin jõhkardid end hinduismi taha ja serveerivad julma käitumist kui pühendunud usukohuse täitmist.
Aeg ajalt olid ja on tegelikult ikka veel suured aktsioonid, kus piinati, peksti ja tapeti moslemeid, kes ei olnud nõus ütlema põhimõtteliselt: Elagu hindu jumal (RAM). Selles videos, mis lisan, on Manalis hindud oma “usukohustust” täitmas ja nõuavad budistilt, et ta ütleks, et Elagu RAM!
Loomulikult nad ise filmivad toimunud, et näidata oma organisatsioonile (teadagi, üksi nii idiootseid asju ei tehta, see on ikka organiseeritud kuritegevus riigijuhtide heakskiidul) et täna on nad oma kohust täitnud. Ja seetõttu neid endid ei ole video peal… Kahjuks pannakse vangi kõik, kes kes mingilgi moel valitsusele kahjulikud sh üks arst, kes aitas vaeseid ja neid tasuta ravis, üks noor neiu, kes on rase ja istub vangis, sest julges välja astuda moslemeid diskrimineeriva seaduse vastu jne…
RAM on hoolis Nepaalis sündinud!
Usuga seotult on palju kaklusi teemal, et RAM ehk siis see kõige olulisem jumalus hinduismis on siin või seal sündinud. Mingi maalapp UPs, mis kunagi eraldati moslemitele mošee ehituseks olevat hoopis RAM templi maa ja kuigi kõik paberid näitavad, et see ei ole nii ja et algselt juba oli tegemist mošee maaga, siis… kuna India valitsus on hindumeelne ja moslemid ei soovinud kakelda, anti maa hindudele… Nüüd siis tõstis pead Nepaal, mida India tahab maha suruda… Ja peaminister esines avaldusega, et mida need Indialased hüppavad oma hindu jumalaga, RAM on ju tegelikult sündinud üldse Nepaalis… Ja kohe oli põhjust ajudeta hindudel (vabandust hinnangu andmise eest, kuid ka mina teen seda vahel…) näidata oma võimu. Nimelt olevat nad ühe nepaali mehe pea paljaks ajanud ja tema pea peale kirjutasid “Jai Shri Ram” ja ta pidi seda ka karjuma. Ta olevat tegelikult ikkagi India kodanik ja talle maksti 1000 ruupiat videos esinemise eest… Vot kes teab, mis tegelikult toimus…
Uudis on siin, kuid hindi keeles. Siin uudis selle kohta, et politsei arreteeris videoga seotult 6 inimest. Videos inglise keelne tõlge.
Ehk on huvitav teada, et keskne koht Hinduismis on karmal ja inkarneerumisel ehk uuestisünnil, mis läbib kõiki India usundeid. Hinduistliku õpetuse kohaselt on igal teol mõju tulevikule. Seda põhimõtet nimetatakse karma seaduseks. Inimesed, kes täidavad oma usukohustusi pühendumusega ja on igapäevaelus õiglased saavad võimaluse järgmises elus tunda rohkem õnne, sündida kõrgemasse klassi. Lisa saab lugeda siit, kuid aru peab saama, et see on kooliõpiku tekst… reaalne elu siin on hoopis teine… Usundid
Sellel lehel on Gangese sünnikoha video, mille hea meelega ka siia lisan. Olen Gangeses Varanasis ujumas käinud ja seda vett isegi joonud koos ajurveda arstiga, kes mulle selgeks tegi kui püha see on 😉
Üks asi, millest läänemaailmas alati puudus on, on AEG. India inimesed on sellega uhkustanud, et neil on aega… kui ma siin olles vaatan, kuidas osad seda aega kasutavad, siis ma küll ei sooviks, et mul sellist aega oleks… Uskumatu, et neil on aega ehitada hunnikutes templeid, teha tuhandeid rituaale, sealjuures leida aega selleks, et lihtsalt ringi hängida (enamasti istuda) ja alkoholi kuritarvitada…
Aa, eilse päeva parim nali – tšilli kogemus
Üle pika aja juhtus äpardus ja leidsin oma suust hirmkange rohelise tšilli tüki… Oh õudust… See on nii kange, et ei suutnud isegi rääkida… Kogu suu kipitas koledasti. Loputasin mitu korda veega, ei midagi. Siis piimaga, ei midagi. Siis hoidsin jogurtit suus ja kipitus hakkas järgi andma, kuid endiselt oli nii valus. Lõpuks võtsin lonksu kookoseõli ja hoidsin seda suus… mõjus!
Nüüd kimame Mapusasse… Juba kell 100 ja seal hakkavad pihta lõunad… Ilusat päeva Sullegi 🙂
Nii, tagasi Mapusast. Linnas on mõned piirkonnad lintidega piiratud, mõned poed, Apollo apteek suletud ja seda siis kõik seetõttu, et keegi oli seal koroonasse nakatunud. Lisaks suleti Calangute politseijaoskond ja kõik politseid vahetati välja ja tavapärastel postidel pole neid mitu päeva näha…
Õudne päev… ostsime kõik, mis vaja ja siis oli vaja üks graveerimistöö teha… Minu sõbra käsi sai avariis vigastada ja ta ei saa ise graveerida… Otsustasime proovida masinaga graveerimist ja pettusin kohe väga. Mees, kes suuga teeb suure linna, ei tee peoga kärbse pesagi… Isa on tal rikas juveliir, arukas ja edukas ärimees… Poeg on küll kännust kaugele kukkunud käbi… Ta väitis mulle, et tema töö on ju hästi tehtud. Ütlesin, et EI, ei ole ja ei lasknud end tema veenmisoskusest häirida. Silmamõõt on mehel ikka täiesti paigast… No siis selgitasin, mis on valesti ja kirusin end, et usaldasin esimese töö puhul nn juveliiride kogukonnas auväärseks peetava juveliiri professionaalsust seda tema pojale üle kandes. Oleksin pidanud laskma ühe lusika graveerida ja siis kõrval seisma. No sellist õudust ma ei suuda küll aktsepteerida ja mis kõige hullem…. tegija ei võta mingit vastutust.
Võtsime lusikad ja lahkusime… Isa oli tee peal, soovis head päeva, ei hakanud teda tema poja sitakäkkidega tülitama… Nüüd maksame lihvimise eest ja laseme lusikad käsitsi graveerida inimesel, kellega aastaid koostööd teeme ja kes on tõesti oma ala meister. Tema graveeritud on ka minu suur ja uhke pentagrammi sümboliga hõbedast Navaratna talisman
Ja ka see talisman, mis läks ühele Ukraina härrale.
Oh ja enne seda, kui me lusikašoki saime käisime Mapusa turu mahlanurgas nagu ikka… sedapuhku oli ananassi mahl hallistuse maitsega… Mina muidugi, enda kombel, kuid mitte viisaka indialase kombel, läksin vaikselt omaniku laua juurde ja ütlesin, et ma ei saa seda mahla juua, sest see on hallituse maitsega. Ta vabandas, et raske on praegu head ananassi saada… Ja palus 2 klaasi asemel 1 eest tasuda. See oleks siis olnud 70 ruupiat, maksin 100 ja lahkusin… 10 aastat olen seal mahla joonud ja tunda, teada… kas tegin valesti, et tagasisidet andsin? Väljudes meenus islami vanasõna: Kui Sul ei ole öelda midagi ilusamat kui vaikus, siis vaiki… Tegelikult, vist oleksin pidanud siiski vaikima… mõtlen ma nüüd, kuid mis tehtud, see tehtud…
Tänane Mapsa reis oli liialt ebameeldivaid emotsioone täis ja seetõttu läksime me Anjuna mahlakohvikusse. Jõin 2 klaasi head ananassi mahla, ühe hinnaks 60 ruupiat. Sealt edasi Vagatori rannale, kus on kena vaade.
Ja siis tabasime paabulindude karja – 10 lindu, kaks isast ja 8 emast. Üks isastest tantsis saba uhkelt laiali ja vahetevahel viskas pea selga ja häälitses uhkelt. Teine jalutas niisama rahulikult erkrohelise põllu peal koos oma kanakarjaga ringi. Kahju, et nad nii kaugel olid, mõtlesin, kuid samas hea, sest ma ei oleks saanud neid imetleda, kui nad lähedal oleksid olnud. Paabulinnud on väga pelglikud ja nähes inimest, lendavad kohe ära…
Nüüd olime päeva negatiivsetele emotsioonidele positiivsed plaastrid peale pannud ja läksime rõõmsalt tuttavate juurde samosasid ja katchorisid sööma.
Sõprade juurest tulime muidugi koju taas mitme suure taime oksaga, mis pidavat juured alla võtma. Paistab, et vihmaperioodil kipuvad kõikvõimalikud asjad juured alla võtma… no ainult vaadake seda puukest, millel mitu habet kasvanud.
Hooajal neid juuri ei ole. Siis on neil ilusad valged ja/ või roosad õied ja paljud viivad neid õisi tuppa oma altarile (templi) kaunistuseks ja jumalate rõõmuks…
Kodus tagasi ja ikka veel ei saja! Kui homme ei saja, siis lähen kindlasti õue jalutama, sest liikumisest tunnen ma siin väga puudust… Ma olen ju super käia… 10 km päevas ei ole märkimist väärt…
Ping-pong – selle imelikult kehva tooniga päeva kroonis sõnum, mille ma just Airilt sain – Finair tühistas ka 3. septembri reisi, millega lootsin Eestisse pääseda… Ommmmmmm… Aeg magama minna, sest homme on ju alati parem päev 😉
Ohh, ometi vabadus. Eile nikastasin rõdul lilledega tegeledes selja ära. Uskumatu, et millimeeter valet kummardust toob kaasa sellise valu… Õudne! No eks ma siis olin päeva läbi nn poolhaige, sest mina ei oska ju pudelis ka paigal püsida… vahepeal ikka olin voodis pikali nagu päris haige peab olema… miskit homöopaatilist kreemi lasin omale selja peale määrida oletades, et see ehk aitab… ei tea, äkki aitaski, sest täna on natuke parem… Eile oli istumine nii suur pingutus kehale, et higi lippas… täna… natuke vähem… Valu on ka vähem.
Katsetus – kas saan potist palmi kätte kui seda leotan, läks luhta… Noaga siis sain osa palmi kätte peale poole tunnist saagimist ja panin teise potti… endiselt on pott vaid juuri täis… samas rõdul ei tohigi neile suurt potti panna, sest mõne aastaga kasvab see palm mitme meetri kõrguseks, anna ainult ruumi kasvada…
Täna õhtul on kuu loomine ja soovide soovimine. Vaatasin, et minu kodukal olnud artikkel sellest, kuidas kuu loomist soovide soovimiseks ära kasutada, ei ole ligi pääsetav… Kunagi oli mu kodulehel huvitavate artiklite tõttu nii tihe liiklus, et see hakkas häkkeritele meeldima… häkiti korduvalt kuniks ma selle lehe ainult html-ina ülesse lasin panna… üle 600 artikli… sh Tenerife blogi, Kerala blogi, Norra blogi, Goa blogi… No ja nüüd siis on osad lehed sellised, et neile ei saa enam ligi. Kahjuks. Kuid õnneks on noorkuu artiklit oma lehele kopinud nii Delfi kui teised ja sain teksti taastada. Siit Noorkuu kasutamine soovide soovimiseks, saad lugeda, kuidas kuus korra on nn nõidumise päev ja mida siis sel puhul soovitatakse teha.
Oma artiklit guugeldades leidsin Siki India blogi ehk tema kogemus ühest India enesearengu koolitusest… Eesti keeles oleks see vast asja kõige õigem nimetus. Ehk soovid lugeda. Paljud käivad Indias ennast otsimas… Siin siis Siki kogemus: India blogi. Kindlasti rõhutan, et nii minu kui ka tema kui ka kõigi teiste arvamused India kohta sh ka teadlaste jne on väga üheülbalised hoolimata sellest kui pikk oli kogemus ja järeldusi teha neist on enam kui vale. Miks ma seda ütlen, sest vaat minu enese India esimene raamat algab soovitusega: Uskuge kõike ja ärge uskuge mitte midagi… India on nii suur, nii sügav, üle 5000 aasta taha ulatuva kultuuriga, nii erinev, nii võimas, nii hirmus, nii armas, nii uskumatu… et seda ei saa mitte keegi kirjeldada. Kõik arvamused lähtuvad inimeste isiklikest hoiakutest, seega lugege, tulge ja kogege, kuid…. tehke järeldusi vaid enese jaoks, mitte üldistusi, et loosungeid loopida…
Vaikus. Lõpuks jäid tasa naabertänava naabrid… mees ja naine, kes kõvahäälselt teineteise peale karjusid taustaks koerte haukumine… kuna nad rääkisid, täpsem olles röökisid, Goa kohalikus keeles, konkani keeles, siis ei saanud ma aru, mis teema neil oli, kuid see teema pidi olema tõsine teema, sest röökimine kestis umbes pool tundi…
Elekter tuli tagasi ja ventikas hakkas kõvasti pahisema. Ei tea kohe, mida teha. Tuulutan iga päev korterit, panen aeg-ajalt kõik ventikad üürgama, aknad lahti mõlemalt poolt maja, tuuletõmbus, kuid ikkagi avastan ikka ja jälle, et midagi on hallide hallituslaikudega kaetud… Täna siis mu kaks uut sametist juveelikarpi ja nahksaapad ja siis puust massaaži jubin ja siis kaks seina… uhhhh….
Õhuniiskus on siin veel eriti kõrge, sest oleme rannale lähedal… Mapusas juveliir just täna ütles, et õhus nii palju soola ja niiskust, et Calangutes näiteks läheb isegi madala kullasisaldusega kuld musta värvi rääkimata hõbedast…
Urve raporteeris, et käis täna üle mitme päeva mere ääres. Rand olevat olnud väga must, kuid koristajad olid väljas. Muidugi, 3 päeva ei tohtinud ju keegi liikuda ja meri sülitab praegu kaldale kõike, mis sinna on hooaja jooksul sattunud… Sh ehteid ja muud väärtuslikku. Sel ajal, kui kohalikud kolavad rannas, et leida midagi väärtuslikku, on osad välismaalased, kes siin nn kovidilõksus, korraldanud mitu koristamisaktsiooni. HindustanTimes avaldas sellekohase artikli.
Välismaalastel ei tasu arvata, et kohalikud sellest hoolivad, end halvasti tunnevad, süüdi tunnevad või ka koristama hakkavad. Nemad ütlevad, et tehke jah midagi kasulikku siin, kui ei suvatsenud õigel ajal koju minna… vihmaperioodil on kohalikud harjunud, et turistid neid ei sega…
Täna päike paistis ja oli mõnus kuiv ilm. Super. Isegi 1 pesumasina täie riideid sain enam vähem kuivaks… teine kuivab ehk ka kunagi ära…
Samas vaatasin, et kohalikele meeldib siiski soojades riietes käia, kuigi õues on soe… Põhja-India inimesed on siin ka talvel poolalasti, kuid goalased vammustega ja mütsid peas…
Minu oletus, et ma Mapusa turu keskel istuvate tädikeste käest saan ökoriisi, osutus vaid oletuseks… Ka see kohalik pruun riis on kemikaalidega töödeldud. Nägin täna kuidas põlde pritsiti. Urve teadis rääkida, et Indias ei tohi Monsanto mürke kasutada. Rõõm sellestki!
Sellel fotol käib harvendamine ja istutamine… Vaatasin suurte silmadega, et seal vee sees ka kõblatakse… Kuidas see võimalik on?!?
Paljud kasutasid tänast päikeselist kuiva ilma ära. Kõik tegid, mis tegema pidi sh meie ühistu koristajad pandi miskit valget kemikaali puistama ja õu on nüüd valge meenutades Eestimaa talve… Kloori järgi see ei lõhnanud… äkki lubi?!?
Kas kaks konna on elus? Viimati olid peale seda, kui miskit sinna basseini pandi, et vesi ei hakkaks kasvama…
Vaatasin, et tänane valgendaja koeri igatahes eemale ei peletanud
Loodetavasti on nüüd õuetee vähem libe… Praegu on vihmade tõttu paljud teed vetikalaadset sammalt täis kasvanud ja väga libe… annab uisutada. Peab oma jää peal käimise kogemust kasutama, et püsti jääda…
Ja täna käisin taas hambaarsti juures 🙂 Minu uus hobi… Ma vist meeldin sellele arstile… Seekord siis 1 tund – taas asenduskroon maha, natuke lihvimist, uus jäljend… Ok… ütlesin arstile, et see asenduskroon istub nii hästi, et ma ei tahaks kuidagi, et ta seda ära võtaks, kuid ilma seda tegemata ei saa ju jäljendit võtta. Jäljend võetud, asenduskroon uuesti suus, sõitsime Mapusasse, et varuda puu- ja köögivilja ja kullassepaärides asju ajada. Kullassepaäris oli kroon äkki mu keele peal… panin selle taskusse. Tagasiteel uuesti hambaravi kabinetti külastades selgus, et arst juba koju läinud… Jätsin oma eriti väärtusliku asenduskrooni sinna ja homme saab vist olema uus katse…
Mapusast ostsime siis üht ja teist sh ka mangosid. Siin pildi peal olid veel ilusad mangod… Nüüd ei ole välimus kiita. Ühed, mis ostsime olid Karnatakast – 10 palli skaalas annan hindeks 6 ja teised UPst ja neid ei ole veel proovinud… Kohalikud mangod olevat ka mõnel… 100 ruupiat kilo. Ei julgenud osta. Vihma on palju. Olen isegi mangoussidega nüüd tuttavaks saanud ja üsna ettevaatlik neid ostes…
Tee pealt ostsime mingid värsked lehed… nagu spargel või nagu sõnajala leht, kui ta on alles väga noor. Ma ju pean kõike proovima. Noormees istus tee ääres ja müüs ämbrisse püsti pandud kimbukesi. Mis see on? Agura… Mis? Agura… No olgu ta mis on, tundub, et söödav. Mis sellest tehakse? Sabji. Ahah, juurika hautis. No anna kolm kimpu. Eks ma vaatan, mis ma selle kraamiga teen. Praeguseks olen osa juba toorelt nahka pistnud. Sõber palus talle mitte pakkuda…
Olen veel elus…
Hirmutatakse, et koroona liikumiskeeld jätkub ka sellel nädalalõpul ja taas reedest pühapäevani. Avokaadosid me turult täna ei saanud, sest kaubaauto seisab kuskil piiri peal ja sisse ei lasta… Täiesti jube, mida tehakse… kõik juurviljad, puuviljad ju riknevad… 3 päeva ei saanud kaupmehed müüa… no ja rahval ei ole ju tööd ka… väga suur osa inimkonnast on hetkel säästurežiimil või täiesti rahatud… Palju õnne! Hästi juhitud riigid ja maailmamajandus… FBs liikus selline info, et neis riikides, kus riigipeaks naine, on koroonat suudetud paremini kontrolli all hoida kui neis, kus riigi eesotsas on mees… Ja lõpus siis õpetussõnad: Mu kallis sõber, nüüd Sa siis tead, miks Sa oma naist kuulama pead 😉
Eestit siin nimekirjas ei ole, kuid ka meil on naine eesotsas ja koroonast kohati pole nagu midagi kuulda. Vaatan muudkui kuidas sõbrad jagavad FBs infot, et kes teatris, kes laadal, kes kontserdil… no siin ei tasu ühisüritustest praegu unistada ja et ära hoida sotsiaalset suhtlemist ongi öine liikumiskeeld ja nädalavahetuse liikumiskeelud… Austriast sõbranna kirjutas, et käisid Sveitsi poole peal ujumas, sest neil tuli eile taas range maski kandmise nõue ja inimesed hakkavad juba proteste korraldama…
No mis ma siis veel täna tahtsin jagada… Istuda on piinarikas, sest selg on eilsest nikastusest ikka veel väga haige… India ime ei ole veel mõjunud… Kuigi see kliima siin üldjuhul ravib kui imeväel… samas pean tunnistama, et ma olen siiani, see 12 aastat, väga õige otsuse teinud, et ma ei ole soojal maal suvel. Suvel Eestis, Norras, Saksamaal jm olla on palju toredam. Üks kord võin ju seda vihmaperioodi siin huvi pärast kogeda, kuid rohkem küll ei soovi…
Olen selgeks saanud juba vihma nautivate paabulindude ja jäälinnu hääle… seda veel ei tea, kuidas elamist hallituse eest kaitsta… Eks õpin ka selle ära… Siis on mul seen… Eestlased käivad juba seenel. Mina käisin ka… mul siin on võimalik ainult igasugu hallutsinatsiooni seeni osta või siis kaupluses kuivatatud seeni või šampinjone, hankisin endale venelannast tuttavalt teeseene 🙂 Nüüd siis olen väga leeline ja eksperimenteerin seenejookidega. Seen peab veel kosuma. Pole veel minu purgi suurusega ja nii kenake kui peaks, kuid töötab! Ja see on ju kõige olulisem. Sain teada, et kui teda taimetee ja palmisuhkruga toidan, siis võib ta ära surra st vahele tuleks ka natuke kofeiini pakkuda, näiteks natuke lahustuvat kohvi… Ema õpetas…
Nüüd lähen pikali… aitab… Vahvat päeva ja kohtumisteni!
Teine päev kodus… Kõik kauplused kinni, tänavad tühjad, inimesed istuvad kodus. Vihma sajab… Politseihelikopter oli hommikul patrullimas ja lendas kõva lärmiga üle meie maja…
Täna 32 aastat tagasi kell 19.05 sünnitasin Kärdla sünnitusmajas Hiiumaal oma esimese pojakese… Palju õnne mulle ja talle.
Tänaseks on pojal juba enda pere – elukaaslane ja 7. kuused kaksikud tüdruk ja poiss… Huvitav, et on asju, mida meile ei anta, kuid meie lapsed viivad meie unistused ellu… Oli väikene tüdruk, kui unistasin juba sellest, et minul sünnivad kaksikud – tüdruk ja poiss 🙂 Mul on 2 poissi, kuid nüüd siis ka kaksikud 🙂
Elu on nii põnev ja huvitav… Olen seda ja mitukümmend aastat uurinud, eksperimenteerinud kõikvõimalike asjadega, katsetanud seda ja teist… igav ei ole mul kunagi. No mis teha, kui olen siia ilma sündinud uudishimuga ja mul on huvitav mõista, kuidas toimib maailm, protsessid inimeste ja loodusega, äris jne, jne… Vot poliitikasse ei ole ma kunagi süvenenud… Ja ei plaani ka…
Mõtlesin, et täna kirjutan natuke talismanidest… Ja mitte mingit umbluujuttu vaid lihtsalt seda, mida olen oma õppimiste ja kogemistega ja süsteemide kokku panemisega mõistnud. Ma ei saa öelda, et talismanil ei ole mõju, kui see ei ole nö sisse õnnistatud. On küll. Iga materjal omab energiat ja see on enam kui selge, sest kõik koosneb ju molekulidest ja aatomitest, mis teatud sagedusel võnguvad ja me ju koolis füüsika tunnis juba õppisime, et ainetel on erinevad omadused ja omavahel neid kombineerides, toimuvad reaktsioonid. Ei midagi uut. Imelik on see aga, et meile ei selgitatud koolis kvantfüüsika lihtsuses, kuidas need protsessid ikkagi toimuvad… No näiteks, et kui mina olen halvas tujus, siis miks teised minu ümber selle halva tuju enda külge haagivad. Või, et kui ma lähen kaitse seisundis kuskile õigust nõudma, siis tasub mul vaid ruumi siseneda, kui kõik seal ruumis olevad inimesed enesele märkamata võtavad kaitseseisundi…
Oled Sa kunagi mõelnud, kas Sulle st Sinu energeetikale sobivad rohkem kandilised või ümarad vormid? Üks annab rohkem jõudu kui teine… Ja seda saab kontrollida keha füsioloogilise reaktsiooniga, peene nimetusega musklitest on abiks…
Ok, see selleks… sellest räägin siis, kui tuled minu suhtlemis- või avaliku esinemise koolitusele, ahaa… Selge siis on, et kõikidel ainetel on omadused, mis teatud keskkonnas reageerivad. Tavapäraselt valmistatakse talismanid hõbedast. Miks? Sest hõbe on selleks sobiv materjal – hea juht, inimese energiavälja puhastav ja laadiv, inimese elujõu energiat koondav. Kirjutasin hõbeda mõjust inimese tervisele siin: hõbe aitab võidelda isegi külmetushaiguste ja viirustega.
On palju õpetusi, et tee nii ja naa ja kanna talismani nii, et keegi seda ei näeks ja veresugulane peaks selle tegema jne… see kõik ei ole minu arust adekvaatne info. Küll aga on oluline valitud materjal, kasutatud sümbolite kuju, tähendus ja kasutusulatus ning kindlasti inimese usk talismani mõjusse. Usu teema on mulle väga selge, sest olen õppinud, kuidas inimese aju töötab, kuidas tekivad seosed ja ankrud ja päästikud… Kuidas neid ära tunda ja luua… Samas arutlen ma endiselt selle üle, et kuidas on paika pandud siin ilmas oma otsustuse ja saatuse osakaal… Vot ei saa aru… Ehk sellele mõtisklusele aitab kaasa Hallo Kosmose saatekülaliste vastuste kogu küsimustele, mis on elu mõte ja mis on õnn…
Tagasi sümbolite juurde tulles, olen ma mõistnud, et mida enam on sümbolid kasutuses üle maailma, seda tugevam on nende mõju, sest nende tähenduslikku energiat toidetakse igapäevaselt ja läbi ühisvälja mõjutab see sümbolit seda väestades. Näiteks ring on väga tugev kaitsesümbol ja on üle maailma erinevates usundites. Kunagi olevat ka Jumalat tähistatud ringina, mille keskel on punkt. Soovitan kuulata huvitavat ERR saadet: Maailmapilt: MAAILMAPILT. Sümbolid ring
Soovid talismani, mis on just Sinu jaoks ja koos Sinuga disainitud?
Kui soovid päris oma talismani oma disaini järgi, siis selle hinnapakkumiseks palun saada: 1)oma foto (hea kui teed selle siis, kui saadad ehk siis värske foto) 2)Sinu idee joonistus koos mõõtude ja selgitustega 3)Mis materjal? Kuld, hõbe, plaatina? 4)Millised kivid? Saada oma sünnikuupäev ja koht, mõlema peopesa selge foto ja lemmikkristallide loetelu. Meie lisame vajadusel kaitsekive.
Võtame arvesse nii Sinu astroloogilise märgi, silmavärvi kui käejoonte kaardi, mis räägivad meile, milliseid valdkondi Sinu elus peaks jõustama ja mis vajab kaitset.
Saada oma soov ja ideed: katrin.aedma@gmail.com
Loome koos midagi ilusat, kasulikku ja põnevat!
Soovi korral pühitseme Sinu talismani sisse kas mošees või hindutempli banditi juures. Vaata, selle video lõpus, kus on kuukivi ehtekompleki sünnilugu, on lühidalt ka templirituaal…
Hetkel tegeleme me ühe põneva talismani väljatöötamisega. Klient saatis esmase kavandi ja koos kullassepa ja disaineriga vaatame, kuidas seda talismani disaini teostada nii, et oleks arvestatud paljude oluliste asjaoludega sh materjalidega. Väga põnev!
Indias keelatud kanal… või siis film… Avastasime Airiga, et film, mille süžeed Airi India igapäevaelu võrdluseks tõi ja mul vaadata soovitas, ei ole Indias saadaval. Ta püüdis mulle saata 
käisin ka… mul siin on võimalik ainult igasugu hallutsinatsiooni seeni osta või siis kaupluses kuivatatud seeni või šampinjone, hankisin endale venelannast tuttavalt teeseene 🙂 Nüüd siis olen väga leeline ja eksperimenteerin seenejookidega. Seen peab veel kosuma. Pole veel minu purgi suurusega ja nii kenake kui peaks, kuid töötab! Ja see on ju kõige olulisem. Sain teada, et kui teda taimetee ja palmisuhkruga toidan, siis võib ta ära surra st vahele tuleks ka natuke kofeiini pakkuda, näiteks natuke lahustuvat kohvi… Ema õpetas…
Goa blogi 