Goa, India
12.02.2023
Olen sunnitud haiglat külastama, sest neli kuud tagasi kõrvitsat koorides lõikasin noaga vasema käe nimetissõrme nuki sisse haava, mida EMOs õmmeldi ja mis tekitas paraku mingi kahtlase luu kasvu ja valu. Sellega on vaja tegeleda.
Paljud võtavad viisakusest ukse taga jalanõud jalast ära. See ei ole siin kohustuslik.
Pusin ankeeti kirjutada… jään toppama vanuse juures…
Loe edasi “Soodne tervisetest India haiglas ja sisemine ilu”27. jaanuar 2023, reede
Mapusa turg on seda väärt, et sinna minna. Lõuna Goas asuvad inimesed käivad Margao kohalikul turul. Meie siin, Põhja Goas aga käime siis Mapusa turul. Mapusa häälda Mapsa. Turule saab sõita millega iganes, kuid õige tunde saab kätte ikka kohaliku liinibussi teenust kasutades. Kasulik on minna varema ja mitte lõuna peale jääda.
Lõunal on mõned turupoed ja paljud Mapusa tänavapoed kinni. Lõuna kestab umbes 13.00 – 16.00. Osad inimesed söövad oma müügikohal pöörates end ümber nii, et ostja jääb nende selja taha. Segada ei ole ilus, kui inimene sööb, sest söök ja söömine on siin pühad. Loomulikult, söök on ju korraliku une kõrval, üks peamised keha energiaallikaid 🙂
Bussis juhtus esimene vahejuhtum…. rätiga kaetud näo ja peaga ja suurte päikeseprillidega india naine pistis oma käe Tiina kotti. Sellest kirjutan siin: Pikanäpunaine.
Kui juba Mapusasse tulla, tasub käia ka suures apteegis, kus esimesel korrusel tavaravimid, teisel aga kenasti koos homoöpaatia, veterinaaria ja ajurveeda.
Loe edasi “Põnev reede kohalikul Mapusa turul”Indiast võib lõputult igasuguseid ägedaid asju kirjutada. Tundsin, et käes on aeg taas endale meelde tuletada oil-pullingut, mis on nii tavaline, odav ja naturaalne eneseabi vahend tervise turgutamiseks, et kipub ikka ja jälle ununema. Soovitan võtta selle lihtsa ajurveedas ehk India rahvaravis tuntud meetodi oma igapäevaste harjumuste hulka. Selle asemel, et kasutada spetsiaalseid suuloputusvahendeid, asenda need õliloputusega ja aeg-ajalt võid asendada sellegi näiteks meresoola veega suu loputamisega, hambapasta aga kookoseõli ja soodaga. Ka lehtpuusüsi on üks igati väärt kraam!
Lihtsad asjad on geniaalsed, nagu öeldakse. Ja olen sellega väga nõus.
Oil-pullingu puhul võetakse suhu umbes 1 spl täis õli, loksutatakse seda seal vaikselt edasi, tagasi 10-20 minutit ja siis sülitatakse õli, mis on kehast mürgid läbi limaskesta välja meelitanud, välja. Ja nii iga päev vähemalt 2 nädalat järjest.
Kui Sul on külmetushaigused – kurk valutab, nohu, või on mis iganes muu tõbi kallal sh igeme ja hambaprobleemid või oled väsinud, soovid oma tervist turgutada, siis pühenda enda armastamiseks (raviks) natuke aega. Ma olen kindlasti õliloputuse headest omadustest varemgi kirjutanud, kuid praegu istun Hispaanias, kookosõli suus ja peas ja mõtlesin, et kirjutan veel kord 🙂
Loe edasi “Oil pulling ehk organismi puhastamine õliga”22. juuli 2020, kolmapäev
Mnjah… päevad ei ole vennad… täna oli selline imelik päev… Loodetavasti ei rakendata selle nädala lõpus liikumiskeeldu, kuigi selleks on 80% tõenäosust. Sellest hoolimata tegime me maksimaalsed käimised täna ära. On kolmapäev. Juba kolmas päev ei ole vihma ja päikene sirab taevas. Isegi pesu kuivab ära… Oh, milline rõõm! Järjest sadas 19 päeva teadis tuttav raporteerida.
Mu nikastatud seljake sai öösel leevendust. Üldjuhul on siin asjalikud ja professionaalsed apteekrid ja apteekri soovitusel ostsin ja võtsin sisse spetsiaalselt selle probleemi puhuks mõeldud tableti: Acimol-MR. Seda tohib võtta ainult peale sööki. Nii tegingi ja sain öösel magada 🙂 Tavapäraselt ma ravimeid ei kasuta, kuid hetkel on valu ikka liiiiiga suur, et seda kannatades öö magamata jätta ja muul viisil end halvata.
Varsti sõidame Mapusasse. Tahaks veel mangosid osta ja mõned töö asjad ära ajada. Sõbrad kutsusid kella neljaks enda juurde katchorisid sööma ja sinna läheme ka hea meelega, sest nad oskavad nii hästi süüa teha ja seltskond ka tore. Nemad on oma usult džainid (jain) ja usuvad kohese karma seadusesse ehk siis teed, saad kohe tagasi, mitte, et Sinu järgmised põlved peavad kannatama.. ikka ise kannatad 🙂 Kusjuures nad ei kanna suu eest valget pappmaski, et vältida rääkimise ajal mõne putuka suhu sattumist ja surma…
Ja riides käivad nad ka… Nimelt džainid järgivad džainismi põhimõtteid ja nagu hindud ja budistid usuvad puhtasse Ahimsasse (vägivallatus). Vahemärkusena olgu öeldud, et hindude puhul ma väga kahtlen selles vägivallatuses vaadates nende käitumist ja kuulates Indias uudiseid…
Džainid usuvad reinkarnatsiooni ja püüavad saavutada lõplikku vabanemist – see tähendab põgeneda pidevast sünni, surma ja uuestisünni tsüklist, et surematu hing elaks igavesti õndsuse seisundis. Vabanemine saavutatakse kui hingelt kõrvaldada kogu karma. Džainism on nn eneseabi religioon. Džaini mungad (ainult 1 usulahk kahest) ei kanna riideid, sest riided peidavad keha. Digambariks (ilma riieteta) olemiseks peaksite olema vaba kõigist soovidest, sealhulgas oma keha eest hoolitsemisest jne. Džaini munkadel pole oma keha osas mingeid soove… Siin on eesti keeles kaks allikat, kuskohast võib džainismist lugeda:
Eesti Njingma Budismi entsüklopeedia – džainism
Džainism on vabameelsete ja arukate usk
Päris huvitav usk… oma koostööpartneriga käisin nende templis Jaipuris ja sain osa jumala kuju pesemise rituaalist… Džainid on üldjuhul taimetoitlased ja nad ei tee ühelegi elavale hingele teadlikult haiget, isegi sääski ei tapa! Ja üldjuhul on nad ärimehed, sest selle tööga teevad nad kõige vähem elavatele liiga… Muuseas mõned neist ei söö isegi juurvilju, sest juurikad = juured ja nende kasutamisel hävitatakse kogu taim…
Usust poliitilise usu juurde… taas kord põhjus mitte kuulata, vaadata, lugeda uudiseid…
Uskumatu kuidas mõned inimesed suudavad enda räpaseid tegusid usu taha peites teha tegusid, mis loovad nii neile endile kui nende lähedastele rääkimata nende riigist halba kuvandit ja karma mõistes loovad nad halba karmat. Nagu ka psühhopaadid, kes “aitavad” maailma läbi selle, et tapavad inimesi ja seda siiralt ise usuvad, peidavad siin jõhkardid end hinduismi taha ja serveerivad julma käitumist kui pühendunud usukohuse täitmist.
Aeg ajalt olid ja on tegelikult ikka veel suured aktsioonid, kus piinati, peksti ja tapeti moslemeid, kes ei olnud nõus ütlema põhimõtteliselt: Elagu hindu jumal (RAM). Selles videos, mis lisan, on Manalis hindud oma “usukohustust” täitmas ja nõuavad budistilt, et ta ütleks, et Elagu RAM!
Loomulikult nad ise filmivad toimunud, et näidata oma organisatsioonile (teadagi, üksi nii idiootseid asju ei tehta, see on ikka organiseeritud kuritegevus riigijuhtide heakskiidul) et täna on nad oma kohust täitnud. Ja seetõttu neid endid ei ole video peal… Kahjuks pannakse vangi kõik, kes kes mingilgi moel valitsusele kahjulikud sh üks arst, kes aitas vaeseid ja neid tasuta ravis, üks noor neiu, kes on rase ja istub vangis, sest julges välja astuda moslemeid diskrimineeriva seaduse vastu jne…
RAM on hoolis Nepaalis sündinud!
Usuga seotult on palju kaklusi teemal, et RAM ehk siis see kõige olulisem jumalus hinduismis on siin või seal sündinud. Mingi maalapp UPs, mis kunagi eraldati moslemitele mošee ehituseks olevat hoopis RAM templi maa ja kuigi kõik paberid näitavad, et see ei ole nii ja et algselt juba oli tegemist mošee maaga, siis… kuna India valitsus on hindumeelne ja moslemid ei soovinud kakelda, anti maa hindudele… Nüüd siis tõstis pead Nepaal, mida India tahab maha suruda… Ja peaminister esines avaldusega, et mida need Indialased hüppavad oma hindu jumalaga, RAM on ju tegelikult sündinud üldse Nepaalis… Ja kohe oli põhjust ajudeta hindudel (vabandust hinnangu andmise eest, kuid ka mina teen seda vahel…) näidata oma võimu. Nimelt olevat nad ühe nepaali mehe pea paljaks ajanud ja tema pea peale kirjutasid “Jai Shri Ram” ja ta pidi seda ka karjuma. Ta olevat tegelikult ikkagi India kodanik ja talle maksti 1000 ruupiat videos esinemise eest… Vot kes teab, mis tegelikult toimus…
Uudis on siin, kuid hindi keeles. Siin uudis selle kohta, et politsei arreteeris videoga seotult 6 inimest. Videos inglise keelne tõlge.
Ehk on huvitav teada, et keskne koht Hinduismis on karmal ja inkarneerumisel ehk uuestisünnil, mis läbib kõiki India usundeid. Hinduistliku õpetuse kohaselt on igal teol mõju tulevikule. Seda põhimõtet nimetatakse karma seaduseks. Inimesed, kes täidavad oma usukohustusi pühendumusega ja on igapäevaelus õiglased saavad võimaluse järgmises elus tunda rohkem õnne, sündida kõrgemasse klassi. Lisa saab lugeda siit, kuid aru peab saama, et see on kooliõpiku tekst… reaalne elu siin on hoopis teine… Usundid
Sellel lehel on Gangese sünnikoha video, mille hea meelega ka siia lisan. Olen Gangeses Varanasis ujumas käinud ja seda vett isegi joonud koos ajurveda arstiga, kes mulle selgeks tegi kui püha see on 😉
Üks asi, millest läänemaailmas alati puudus on, on AEG. India inimesed on sellega uhkustanud, et neil on aega… kui ma siin olles vaatan, kuidas osad seda aega kasutavad, siis ma küll ei sooviks, et mul sellist aega oleks… Uskumatu, et neil on aega ehitada hunnikutes templeid, teha tuhandeid rituaale, sealjuures leida aega selleks, et lihtsalt ringi hängida (enamasti istuda) ja alkoholi kuritarvitada…
Aa, eilse päeva parim nali – tšilli kogemus
Üle pika aja juhtus äpardus ja leidsin oma suust hirmkange rohelise tšilli tüki… Oh õudust… See on nii kange, et ei suutnud isegi rääkida… Kogu suu kipitas koledasti. Loputasin mitu korda veega, ei midagi. Siis piimaga, ei midagi. Siis hoidsin jogurtit suus ja kipitus hakkas järgi andma, kuid endiselt oli nii valus. Lõpuks võtsin lonksu kookoseõli ja hoidsin seda suus… mõjus!
Nüüd kimame Mapusasse… Juba kell 100 ja seal hakkavad pihta lõunad… Ilusat päeva Sullegi 🙂
Nii, tagasi Mapusast. Linnas on mõned piirkonnad lintidega piiratud, mõned poed, Apollo apteek suletud ja seda siis kõik seetõttu, et keegi oli seal koroonasse nakatunud. Lisaks suleti Calangute politseijaoskond ja kõik politseid vahetati välja ja tavapärastel postidel pole neid mitu päeva näha…
Õudne päev… ostsime kõik, mis vaja ja siis oli vaja üks graveerimistöö teha… Minu sõbra käsi sai avariis vigastada ja ta ei saa ise graveerida… Otsustasime proovida masinaga graveerimist ja pettusin kohe väga. Mees, kes suuga teeb suure linna, ei tee peoga kärbse pesagi… Isa on tal rikas juveliir, arukas ja edukas ärimees… Poeg on küll kännust kaugele kukkunud käbi… Ta väitis mulle, et tema töö on ju hästi tehtud. Ütlesin, et EI, ei ole ja ei lasknud end tema veenmisoskusest häirida. Silmamõõt on mehel ikka täiesti paigast… No siis selgitasin, mis on valesti ja kirusin end, et usaldasin esimese töö puhul nn juveliiride kogukonnas auväärseks peetava juveliiri professionaalsust seda tema pojale üle kandes. Oleksin pidanud laskma ühe lusika graveerida ja siis kõrval seisma. No sellist õudust ma ei suuda küll aktsepteerida ja mis kõige hullem…. tegija ei võta mingit vastutust.
Võtsime lusikad ja lahkusime… Isa oli tee peal, soovis head päeva, ei hakanud teda tema poja sitakäkkidega tülitama… Nüüd maksame lihvimise eest ja laseme lusikad käsitsi graveerida inimesel, kellega aastaid koostööd teeme ja kes on tõesti oma ala meister. Tema graveeritud on ka minu suur ja uhke pentagrammi sümboliga hõbedast Navaratna talisman
Ja ka see talisman, mis läks ühele Ukraina härrale.
Oh ja enne seda, kui me lusikašoki saime käisime Mapusa turu mahlanurgas nagu ikka… sedapuhku oli ananassi mahl hallistuse maitsega… Mina muidugi, enda kombel, kuid mitte viisaka indialase kombel, läksin vaikselt omaniku laua juurde ja ütlesin, et ma ei saa seda mahla juua, sest see on hallituse maitsega. Ta vabandas, et raske on praegu head ananassi saada… Ja palus 2 klaasi asemel 1 eest tasuda. See oleks siis olnud 70 ruupiat, maksin 100 ja lahkusin… 10 aastat olen seal mahla joonud ja tunda, teada… kas tegin valesti, et tagasisidet andsin? Väljudes meenus islami vanasõna: Kui Sul ei ole öelda midagi ilusamat kui vaikus, siis vaiki… Tegelikult, vist oleksin pidanud siiski vaikima… mõtlen ma nüüd, kuid mis tehtud, see tehtud…
Tänane Mapsa reis oli liialt ebameeldivaid emotsioone täis ja seetõttu läksime me Anjuna mahlakohvikusse. Jõin 2 klaasi head ananassi mahla, ühe hinnaks 60 ruupiat. Sealt edasi Vagatori rannale, kus on kena vaade.
Ja siis tabasime paabulindude karja – 10 lindu, kaks isast ja 8 emast. Üks isastest tantsis saba uhkelt laiali ja vahetevahel viskas pea selga ja häälitses uhkelt. Teine jalutas niisama rahulikult erkrohelise põllu peal koos oma kanakarjaga ringi. Kahju, et nad nii kaugel olid, mõtlesin, kuid samas hea, sest ma ei oleks saanud neid imetleda, kui nad lähedal oleksid olnud. Paabulinnud on väga pelglikud ja nähes inimest, lendavad kohe ära…
Nüüd olime päeva negatiivsetele emotsioonidele positiivsed plaastrid peale pannud ja läksime rõõmsalt tuttavate juurde samosasid ja katchorisid sööma.
Sõprade juurest tulime muidugi koju taas mitme suure taime oksaga, mis pidavat juured alla võtma. Paistab, et vihmaperioodil kipuvad kõikvõimalikud asjad juured alla võtma… no ainult vaadake seda puukest, millel mitu habet kasvanud.
Hooajal neid juuri ei ole. Siis on neil ilusad valged ja/ või roosad õied ja paljud viivad neid õisi tuppa oma altarile (templi) kaunistuseks ja jumalate rõõmuks…
Kodus tagasi ja ikka veel ei saja! Kui homme ei saja, siis lähen kindlasti õue jalutama, sest liikumisest tunnen ma siin väga puudust… Ma olen ju super käia… 10 km päevas ei ole märkimist väärt…
Ping-pong – selle imelikult kehva tooniga päeva kroonis sõnum, mille ma just Airilt sain – Finair tühistas ka 3. septembri reisi, millega lootsin Eestisse pääseda… Ommmmmmm… Aeg magama minna, sest homme on ju alati parem päev 😉
2.juuli 2020 neljapäev
Eesti Lihasehaigete Seltsi infolehes leidsin artikli, kus refereeriti meie India rahvaravi loengut. Vahel käin üritustel esinemas nii India rahvaravi teemal, et siis kuidas Eestis saadaolevate vahenditega on võimalik tervist turgutada, vahel räägin naiste ja ehete maagilisest maailmast jne, jne…
Päris huvitav leid igatahes. Fakte ei ole ma üle kontrollinud. Lisan siia pildina, ehk on Sul huvitav lugeda.
Kui kunagi Eestimaal tagasi olen, tulen hea meelega erinevatele seltskondadele erinevatel huvitavatel teemadel rääkima… Selleks korraks on pilet Eestisse 8.augustil tühistatud, sest Finair tühistas kõik augusti lennud… Minu piletit on vaid 1 x vahetatud, Airi oma juba 12 ja ikka ei ole me veel Indiast kodumaale sõita saanud. Mis siis ikka. Iga asi on millekski hea, nii et naudime seda, mis on. Tööd on mul alati kuhjaga 🙂 Eile sain näiteks valmis vahva video sellest, kuidas üks ehe sünnib.
Eile käisime sõpradel külas ja olime üsna ootamatud külalised. Kuna seal peres on kombeks alati millegagi kostitada, siis pakuti meile Lõuna-India toitu upma, mis valmib kiirest, on odav ja maitsev.
Põhimõtteliselt on see röstitud mannast tehtud puder erinevate maitseainetega. Siin on juurvilja upma retsept ja õpetus, kuidas seda toitu valmistada. Kuna upma soojendab keha, siis on teda hea pakkuda rõske, jaheda ja vihmase ilmaga. Kõrval oli kookosest tehtud chutney ehk kaste. Minu vaieldamatu lemmik mindi ja koriandri rohelise kastme kõrval.
Ise võib valida, milliseid köögivilju just kodus on ja millised lisada sooviks. Samal viisil tehakse ka kus-kusiga toite. Röstid pannil manna, kallad eraldi nõusse, et pann tühjaks teha. Paned pannile õli, sinepiseemned, köömned, toore sibula viilud, siis erinevaid tükeldatud köögiviljad ja peale praadimist vett. Kui juurikad peaaegu pehmed, siis lisad nõristades manna, liigutad, kuni see muutub paksust ja valmis ta ongi 🙂
25.juuni 2020, neljapäev
Tuntud ajurveda ravimifirma Patanjali omanik, Baba Ramdevi, kes on India hinduvalitsuse poolt igati toetatud, tuli välja uue imeravimiga. Nimelt kolm päeva tagasi rääkisid kõik meediakanalid Indias sellest, et Baba Ramdevi leiutas ajurveda rohu, mis 100% ravib inimesed terveks Covid 19 viirusest. Pakk maksab 500 ruupiat (umbes 7 eur) ja müügil juba paljudes kohtades. Inimesed jooksid ostma.
Fotol kiidab baba oma ravimit. Foto pärit artiklist.
Ajakirjanikud hakkasid uurima, et kas rohul on litsents. Ei ole, ütles baba, lihtsalt uskuge mind, see töötab. No usk ikka töötab… baba väitis, et ta testis 200 inimese peal selle rohu mõju Rajastani kuulsas ajurveda ülikoolis Nimas. Kliiniliste uuringute tulemused olevat olnud hämmastavad – kolme päeva jooksul paranes nakkusest 69% -l ja seitsme päeva jooksul paranesid 100% patsientidest. Nimas ülikooli saadab Rajastani valitsus praktiseerivate doktorite juurde kõik, kellel on koroona sümptomid ja ajurveda arstid ravivad nad keskmiselt 3 päevaga terveks, seda ka ilma Baba ravimita. Kuna tegemist on tavalise külmetusviirusega, mis natuke võimsam, kui eelmised ja pigem tehakse ülemaailmselt rohkem paanikat, siis pole ka ime, et seda on lihtne ravida. Kirjutasin sellest, kuidas India haiglates koroonat ravitakse mõni aeg tagasi ühes plogipostituses: koroona ravi India.
Rajastani terviseminister ütles, et tema ei tea midagi sellest, et Baba Ramdevi oleks Nimsis midagi testinud. Juhul kui see on nii, siis kaotab ülikool oma litsentsi lubamatu tegevuse pärast. Hetkel on alustatud Baba Ramdevi vastu uurimist petmise ja inimeludega mängimise pärast. Tema imerohi on keelatud.
Mõni aasta tagasi tuli ta välja sellise rohuga, mis aitas produtseerida poisslapsi… Kui Sul sünnivad perre ainult tüdrukud, võta seda rohtu ja saad poja… 100% garantii, valitsus keelas selle rohu reklaami ja müügi ära. Oleks lausa huvitav teada, kui tulemuslik see ravim oli…
Elades Indias olen ma nende aastate jooksul näinud peamiselt venelasi ja eestlasi, kes on väga huvitatud ajurveeda ravimitest. Kohati paneb see imestama, sest nii Venemaal kui Eestis on meil omal ravimtaimed, mis on abiks kõikvõimalike tõbede korral. Ehk on siis kergem neid taimi osta Indias pakendatult… sest Eestis ei ole rahvaravimid nii suureks tööstusharuks arenenud nagu seda on need Indias. Ajurveda ravim ei ole midagi muud kui õiged taimed õiges tasakaalus ja kõva reklaam. Mõni ravimtaime talu Eestis võiks taimetarkust kasutades ka Eestis hakata laiemalt kasvatama, koguma, pakendama taimi, analoogiliselt Indiale. Küllap siis indialased tulevad seda kraami Eestisse ostma…
Näiteks võilillejuure pulbrit peetakse tugevaks vähivastaseks ravimiks ja seda tellisid minult Eestist just nimelt Goa ajurveda arstid 🙂 Äriidee kellelegi, kes otsib millega tegeleda… Pangu püsti võililleäri ja võtku suurelt ette, sest väikeselt ette võttes teenib vähe 🙂 Võililledest Eestis puudust ei ole ja kindlasti on paljud aiapidajad õnnelikud, kui keegi neile pakub, et tuleb juurib nende muru seest võililled välja.
Muidu on meil tore. Osalen aktiivselt kõikvõimalikel huvitavatel online koolitustel ja töötan oma kursuste ja raamatutega. Päevad kaovad nii kiiresti, et jõua isegi märgata. Maitseme siin üht ja teist mangosorti. Hind 100 – 1000 ruupiat 12 tükki. Enamasti on mangod olnud söödavad, kuid ühed pisikesed, mis ostsime 100 ruupia eest, viskasime need ära.
Gaasipliidi gaasi silinder on läinud odavamaks ja bensiin kallimaks. Hetkel maksab liiter 80 ruupiat, 1 euro.
Üks huvitav India komme, mis on seotud käevõrudega
Suurim häbi mehele Indias on see, kui naine oma käevõrud käest ära võtab ja mehele annab… See on naise sõnum mehele, et ta ei ole mees. Sellise häbi peale, eriti kui see on avalik, on nii mõnigi mees enesetapu sooritanud. Seda tegi nüüd üks Bhojpuri näitleja avalikult meedias ja ütles, et ta sooviks oma käevõrud saata valitsuse liikmetele ja nende pimedatele järgijatele… Põhjus, et nad lubasid näiteks bensiini hinda alandada, kuid see hoopis tõusis…
Sama naine pidas uudistes mahlaka kõne, kus ta küsib, kas sellist käitumist õpetati valitsuse liikmetele kodus ema poolt, kas vaid nende ema ja õed on pühad, et nad sõimavad naisi nende organeid nimetades… tuletades valitsuse liikmetele meelde, kuskohast on need inimesed välja tulnud ja millest beebina piima imenud… Jne….
Küllap mängib hindusimis naistesse suhtumisel suurt rolli endiselt ajalooline mälu… Olen vaadanud mitmeid India filme, mis peegeldavad kohalikku kultuuri ja seda enamasti koos indialastega, kes siis oma teadmist mööda mulle asju selgitavad… Näiteks siin blogipostitus ühe Indias keelatud filmi kohta: Bandit queen ja siin arutelu teemal seksuaalsus selles kultuuris: Maha ja taha
Eile käisime hambaarsti juures ja Mapusas. Jõime turu juures parklas chiku ja mango mahla, ostsime avokaadosid, mis hetkel hulgilaos on hinnaga 180 ruupiat kilo. Leidsime Siolimis ka hambaarsti, kes töötas. Enamus hambaravi kliinikuid siin ei ole avatud selgitades, et valitsus ei luba tööd teha. Mõnes istub registratuuris inimene, kes annab soovitusi, millist valuvaigistit kasutada.
Siolimi hambaravi kliinik oli avatud, hammaste puhastus 1000 ruupiat. Mul on vist ühes hambas auk… seda juba viimased kolm kuud. Annab vahel tunda… Parim kodune ravi hambavalu korral on alati soolaveega loputamine ja/ või kookose õli suus hoida. Või valu korral tuleb võtta üks nelgitera, see hammaste vahel katki muljuda nii, et süljega sealt maitse välja tuleb ja see hambaauku nihutada või hoida hammastega õigel kohal. Seda tegingi, kus asi päris hull oli, sest arstid ju ei töötanud. Mõjus super hästi ja vahepeal unustasin täiesti, et midagi viga oli…
Nüüd laupäeval saan uuesti arsti juurde. Tore tagasihoidlik miniatuurne naisarst. Kuna mu kaaslane suitsetab, samas on tal super tugevad hambad, kommenteeris arst, et suitsetamisel on üks hea kaasnähe, nimelt, et suitsetajatel tavaliselt kaariast ei ole, samas aga on tendents, et igemed muutuvad lõdvaks ja hambad hakkavad loksuma… Küll on hea, et ma ikka suitsetamise kunagi maha jätsin. Kerge see ei olnud, kuid avastasin enese jaoks, kuidas oma aju ära lollitada… ainus, mida siis ei teadnud oli see, et oleks pidanud hakkama morsikõrrega peale sööki suitsetamist jäljendama – lisakilod ei oleks siis kehale lisandunud, sest keha oleks saanud tavapäraselt piisavalt hapnikku seedimiseks… Minu ühel kodukal on õnneks see artikkel alles, kuidas ma suitsetamisest loobusin: Sigareti matused…
Meil siin Goas on kevad, hiliskevad. Eile oli katolik vihmafestival. Jälgisin mõnda aega põllu ääres lärmavaid naisi, kes tuvisid ära ajasid. Üks naine läks lausa põllu peale pori sisse, pani kile maha ja hakkas seal sööma… Lärmamiseks on neil metalltaldrik ja puupulk.
Põldudele on külvatud kohalik metsik pruunikas riis, mis tuvidele väga maitseb ja piisab, et üks tuviparv maandub põllul ja kogu riisiseeme saab söödud… Seda riisi saab osta Mapusa turult mammide käest, kes seal maas istuvad… Mina söön seda hea meelega, kuid Põhja-Indiast tulnud Goa hooajaelanikud, ärimehed, ei puuduta seda riisi, sest nemad on harjunud hõrgult lõhnava, pikateralise basmatiriisiga…
Astusin tädi juurde, kes tuvisid hirmutas. Ta rääkis hästi inglise keelt ja küsisin, et kui mitu päeva nad tuvisid ära ajama peavad? 4-5 päeva ütles vana naine, kellel käes oli puuoks ja teises metalltaldrik ja kes hoidis pea kohal päikese kaitseks vihmavarju. Vestlesime natukene, sain teada, et ükski hernehirmutis ja muu võte neid linde ära ei hirmuta. Tänasime, soovisime, et tuvid ta põllu rahule jätaks ja saak oleks hea ja sõitsime edasi Mapusa poole.
Möödusime paljudest põldudest, mille ääres või mille keskel inimesed kas seisid või istusid ja hirmutasid tuvisid… Tagasi tulles oli tugev vihm… põlluvalvurid olid koju läinud, tuvidel oli pidu ja vihm neid ei seganud…
Goas on meil ikka maski kandmise nõue, poe uksel pihustatakse sisenejale desinfitseerimisvahendit kätele ja koroona juhtumite arv pidi tõusma. Indiast indialasi välja ei lasta, viisasid ei anta…
Mina vist võtan omale pileti augusti alguseks Eestisse ja septembris plaanin siia tagasi tulla… Eestis pakun siis ka sel aastal põnevaid loenguid naistele teemal, kuidas India naised ehtemaagiat teevad, tutvustan erinevaid talismane ja müün Solotar Jewellery suvekollektsiooni imelisi ehteid…
Aitab tänaseks küll… Nagu aru saad, igav meil siin Goas ei ole 🙂 Hakkan nüüd mõtlema, et kes ma siis olen… vaja teha Deepak Chopra programmi viimase 21.päeva kokkuvõtteks ennast ja oma kogemust tutvustav videoklipp… Kes ma siis ikkagi olen nüüd? Katrin Aedma oli kunagi ju Eestis tuntud teeninduspsühholoogia koolitaja ja teeninduskvaliteedi guru, keda kutsuti kõikvõimalikele konverentsidele esinema… oli juht ja jumal, kes tegi karjääri pangas, Eesti Energias ja koolitajana…
Oli aktiivne JCI liige, asepresident, projektijuht jne, jne… ja ainukesena omab Eestis JCI ITF koolitaja sertifikaati… 7 aastat väljaõpet ja esinemisi maailma erinevates riikides…
Katrin Aedma oli teeninduspsühholoogia ja avaliku esinemise lektor kõrgkoolides… oh kuidas ma neid koolitamisega seotud tegemisi jumaldan… Küllap ma seepärast ka blogin, et mul on sünnipärane vajadus seda jagada, mida ise näen, kuulen, kogen, õpin…
Kuigi mul on kõrgharidus äri juhtimises ja rahvusvahelistes suhetes ökonomistina, olen ma eelkõige professionaalne koolitaja ja koolitusprogrammide disainer… Kuid… samas MTÜde toetaja ja KÜSKI arenguekspert ja siis kirjanik ja blogija ja siis marketingi juht ja üks minu kirg on imelised unikaalsed ehted ja vääriskivid… Põnevad enesearengu teemad… India ja siinse kultuuri müstiline külg… Oehh, no katsu Sa kokku panna lühike ja lööv tutvustus….
Hetkel on vaja taas teha just seda, mida ma ise avaliku esinemise koolitustel õpetan – korralik liftikõne. Hakkan parem pihta…
Öö läbi sadas, nüüd lõõmab õues päikene ja minu kõhus seedub imeline loomaliha biriani ehk riisitoit… FBsse seda ma ei postita, sest mu hindudest sõbrad ei suhtle peale seda postitust minuga… lehm on ju püha loom… ja kõik tema toodang, sh väljaheited on pühad… OMMMMM
Tead, kallis lugeja, kui Sa oma lugemisega siiamaani oled jõudnud, siis kommenteeri ka artikli all midagi või saada mulle FBsse sõnum, et ma teaksin, et keegi peale minu veel mu blogi loeb. Ma hakkasin mõtlema, et ma ei saa aru, miks ma oma aega sellele blogitamisele kulutan, pigem investeerin selle aja sinna, kuskohast tuleb mulle ka tulu, kasvõi emotsionaalne st ma tean, et keegi minu tegevusest lisaväärtust saab… 🙂 Tänan, tänan, tänan!
Päikest põue ja rõõmu südamesse! Katrin
7. juuni 2020, pühapäev
Vihma sajab. Eile oli imeline päev ja käisime Mapusas šoppamas. Ostsime mu tuttava Satoshi Mapusa turu kangapoest number 10 ilusa oranžika kardina pitsi, mis sobib imehästi ja sõpradele nende ehtemüügi laua peale sametlina… Nimelt koostööpartneri naine rääkis, kuidas ta kodutoimetuste kõrvalt 3x nädalas pidi olema valmis turul osalemiseks, ikka Arpora ööturg ja Anjuna ja Hilltop… ja ehete müügiks.
Tihti minnakse turule juba öösel ja tullakse öösel, kui asjad pakitud… Ja samal ajal tuli lapsele toidupakk kooli kaasa teha jne, jne… Ja et kogu aeg on vaja pesta laualinu, mille peal nad müüvad… Ta kurtis, et see kõik on väga väsitav ja kurnav. Rääkisin talle, et ostsin Norrast super head sametist laualinad, mida kerge hooldada. Neist oleks neile kasu.
No ja nüüd ostsin neile Mapusast kingituseks kaks meetrit topeltlaia sametit. Pesin selle ära, et pakkimiskortsud välja saada ja triikisin ja täna on võimalus see üle anda, sest eile helistas koostööpartner ja kutsus lõunale. Vau! Nende juurde sööma läheme me iga kell 🙂 Nii head toidud ja hea seltskond ja õpin igasuguseid uusi kokandusnippe ja taimetarkusi. Perenaisele meeldib aias toimetada. Seekordne kõhunauding on siis siin. Rajastani roog Kadhi dal ja Dal bati.
Kadhi dal võiks olla huvitav neile, kellele meeldib kikerherne jahu. Sellest saab riisi kõrvale maitsva kastme teha. Minu jaoks oli see nats liiga hapukas, kuid seda seoses sellega, et Rajastanis on kombeks pea igat toitu süüa sidrunimahlaga… Kikerherne kastme tegemise õpetus on siin:
Aga dal bati õpetus on siin:
Tagasi Mapusa juurde. Loomulikult jõime turul mahlanurgas värsket mahla, ilma jää ja suhkruta. Seekord valisime ananassi-mango segu. Super hea. Mangod on ju nüüd maitsvad ja magusad. Unustasin pilti teha enne, kui klaas juba pea tühi 🙂
Tagasi tulles ostsime lesta sugulast… Pomfreti… No ma ei tea.. lihast kallim… Kilo hind on kuskil 13 eurot. Saime natuke soodsamalt, sest müüja oli üllatuseks mu sõbra tuttav. Kuid siiski… Mis hind!!!
Korralik kala on Goas kallis. Ja mitte ainult Goas ja mitte ainult kala. Paljudel eestlastel on endiselt arvamus, et India on odav maa… no ei ole. Oleneb väga sellest, kus piirkonnas Sa oled ja mida Sa tarbid… Suurlinnad on hirmkallid ja sama ka nn kuurortidega nagu Goa. Eriti kui teenida tuleb Indias…
Hüppasime läbi töökojast. Ehted edenevad 🙂 Aeglaselt, kuid siiski… Tore, et natukenegi saame ehete tööd teha ja tellimusi tuleb. Töötame juba pikemat aega talismanide ja inglikollektsiooni kallal. Minu poolest oleks kõik ammu ilma valmis, kuid olukord ei soosi, et asjad kiirsti läheks… Enamus töölisi põevad koroonastressi, istuvad oma rendikodudes, sest päris koju minna ei saa, pakkisid juba 3 kuud tagasi oma töökoha kokku ja lihtsalt on stressis, tööd ei tee, raha ei teeni… varsti on uus stress, saavad koju ja raha ei ole perele viia… ometi oleks neil praegu töid ja tellimusi, mida täita… selline käitumine meenutab mulle selgelt raamatus “Rikas isa ja vaene isa” väidetavat, et rikkad ja vaesed kasutavad oma aega erinevalt. Kui näed, et keegi on vaene, siis pane tähele, kuidas ta oma aega kasutab… Rikas läheb igahommikust tervisejooksu tegema ja vaatab samal ajal, kuhu oleks kasulik uus kinnisvara investeering teha ja/ või kuulab klappidega harivat infot, vaene aga istub koroonastressis… Sealt ka ütlus: Müü sofa ja teler maha, saad nii aega kui raha!
Töökojas sünnivad hetkel ametriinist kõrvarõngad ja sõrmus ehte- ja kristalliteadlikule kliendile. Ametriin on haruldane ja põnev kahe kristalli segu – ametüst ja tsitriin. Imelise kvaliteediga ja hea lõikega kivid saavad endale ümbrise ja muutuvad meistri abil eheteks… Disain peab sobima kliendi käeketiga, mille foto ta meile näidiseks saatis. Ootan juba huviga, mis sealt välja tuleb 🙂 Siit saab vaadata, mida kaunist meil viimasel ajal on kollektsiooni lisandunud: Solotar Jewellery
Siin on ametriinsõrmus juba peaaegu valmis, viimane lihv veel anda ja minu õe kaks lemuuria kristalli, mis said endale otsiku, millega neid saab keti külge riputada.
Nüüd siis koroonast… no ikka on iga päev koroona uudistes… ei see kõik ka ei vaibu… oleks juba aeg…
Mapusas küsis tuttav, et kuule, kas tahad, ma saadan Sulle Lobo pildi, kus ta põrandaalusel peol on?! No ei taha… Lobo on kohalik poliitik ja võimumees… Aga ära seal Calangute kandis poodi mine ega ringi käi! Sa võid ka piima ostes nakkuse saada… No jah, ok… Vaat kui tore, et inimestel on ühine teema, millest rääkida… Koroona on vist aastakümnete enim kasutatud sõna… sõna MINA kõrval 😉
Uudised räägivad, et India on oma koroona haigete arvuga ületanud Itaalia… Samas oli ühe meditsiinitöötajaga intervjuu, kus ta ütles, et nad ei tee haiglas koroona haigetega mitte midagi erilist. Parem ravige end kodus ise, sest haiglasse tulek on pigem ohtlik… Raviks on ka haiglas lihtsalt palju kuuma vett, mida patsient peab jooma ja kaks tabletti, mida tavaliselt külmetuse korral antakse. Üks on multivitamiin Becosule ja teine Crocin, mis on paracetamoli sisaldav valuvaigisti, iga India pere koduapteegis. Noored ja lapsed paranevad 2-3 päevaga, kuid neid hoitakse haiglas, sest nad võivad olla nakatusohtlikud teistele ja üle 60.aastastel võtab paranemine 7 päeva.
Vot siis… India ime ja tema tabletid…
Aga kui keegi peaks jätma haiglaarve maksmata, siis seotakse ta voodi külge nii, nagu tehti vana mehega Madhya-pradeshi haiglas. Siin siis pilt sellest vaesest mehest, kellel ei olnud raha haiglaarve tasumiseks…
See siin oli vaid üks ekstreemne näide… Järgmine palun siin. Nimelt sarjast: Võimalik ainult Indias…
Odishas lohistas naine voodiga oma 100-aastase ema panka, et saada kätte tema pensioniraha, sest pangas nõuti isiku tuvastamiseks füüsilist kohalolu. Video kadus FBst, kuid tegin sellest siia enne veel ekraanipildi… Uskumatu India!
Goa blogi 