Pesupäev ja külauudised reisihuvilistele

2. september 2020, kolmapäev

Täna on päeva läbi olnud väga soe. Lausa jube. Ilmateade ennustab äikest, no päev õhtas (kell 18.05) ja on olnud vaid päikest… Eile oli +28, mis tundub kui +35 ja täna oli kraad enam.

Käisin hommikul kiirkõndi tegemas. 30 min kiirkõndi päevas vähendab teadlaste sõnul Alzheimeri võimalust ja muidu igati kasulik…

Mind häirisid püssipaukude moodi paugud, millele reageerisid oma huigetega paabulinnud… Ma ei tea, kes ja keda metsas jahtis… Kuidagi vastikult mõjusid need paugud… Sõber, kes jahil käib, rääkis, et Indias on palju leoparde ja neile maitsevad väga ahvid. Ahvi jahtimise üks kaval võte on aga eriti huvitav. Nimelt täiskuu ajal, kui kuu valgustab metsa on paljud kiskjad rõõmsad, sest see aitab neil jahtida. Leopard näeb, et ahv istub puu otsas ja all maapinnal on ahvi vari… Leopard läheneb ja hüppab varjule kallale. Seepeale pidi ahv, kellel muuseas on väga terav silmanägemine, ehmatusest puu otsast alla kukkuma ja leopard saab ta kätte… On ikka huvitav, kuidas see maailm toimib…

Kusjuures paavianid on vihased ahvid ja nende jahtimine on leopardile keeruline. Indias paaviane ei ole, kuid sellest hoolimata üks video, kus paavianid teevad leopardile kambaka… No küll on ilus kiisu…

Tavaliselt kõnnin kauem – ikka tund ja üle selle, kuid kuna plaan oli minna Lõuna-Goasse, siis tulin üsna kiiresti koju. Otsustasime siiski, et läheme reisima mõni teine päev ja tegutsesime kodus. Pesin pesu. Nüüd panen loputusprogrammi 2x tööle ja kasutan Arieli ainult pesu leotades, pärast mingit muud uut pesupulbrit. Allergiat enam ei ole täheldanud. Tore.

Ka täna väljas ringi käies vaatlesin seda, kus keegi pesu kuivatab. Enamusel ei ole statsionaarseid pesunööre. Oma aluspesu kuivatavad eriti naised endiselt kuskil salajases kohas nii, et keegi ei näeks. Tegin mõned klõpsud

Äge, eks. Suvel kuivatatakse pesu tihti muru peal. Päikese käes kuivad pesu hästi.

Eile tegin eestikeelse video neile, kes soovivad oma igapäeva rutiinide juurde lisada 7 minutit kasulikke harjutusi. Mul on need täna tehtud ja ka isa harjutused sangpommi ja hantlitega on tehtud. Eile ostsime viinapoest 2 pudelit vett ja pudeli viina. Naersin, et kes usuks, kui ütleks, et viin läheb ravimi tegemiseks ja veepudelid täidan liivaga ja kasutan hantlitena 🙂 Viina kallasin tumedasse pudelisse ja lisasin 300ml kohta 3 punase tšilli kauna. Nädala pärast võin sellega juba 2 tundi enne juuste pesemist peanahka hõõruda. Pidavat juuste hallinemise vastu olema jne. Siin video. Selle all selgituses on olemas ka info, milline harjutus ja milleks hea on. Teha saab igal ajal ja igas asendis ja omas tempos.

Eile oli romantikaõhtu ja sõitsime pimedas Sinquerimi randa, ülesse kindluse juurde.

Vaatasime ühel pool all tugevaid kaldale veerevaid pahisevaid Araabia mere laineid ja teisel pool ülal läbi pilvede imeliselt kumavad ümarat kuud… ja sõime jäätist… Nägime tee peal, et päris mitu restorani juba töötab. Eilsest avati Goa siseturistidele ja lennujaamas ei tehta enam testi ja ei saadeta sissetulijaid ka kohustuslikku karantiini.

Tänane külauudis oli, et Goa peaminister Pramod Sawanti koroona test oli positiivne ja ta on koduisolatsioonis töötades kodukontorist… Lisaks Calangute jalgpalliväljaku piirkonnas on 4 positiivset… Nii palju positiivseid on ümberringi! Twitter on väga populaarne siin, kus kõik säutsivad sh valitsuse liikmed. Seal säutsus ka Goa peaminister.

Tänaseks aitab… Nikerdan edasi ehtevideoid. Viimane, mis mulle endale eriti meeldib, on siin:

Klient saatis oma sõrmusega fotod täna ja teen ka tema sõrmuse sünnist video. Kõikide nende klippide kogumine ja tööprotsessi jäädvustamine on tohutu ajakulukas, kuid see on see, mida mulle meeldib kliendile ekstra pakkuda – võimalust saada teada, kus ja kuidas tema ehe sünnib 🙂

Aa ja kui Sulle võiks huvi pakkuda lugeda lisa India elust-olust siis, ühe Eesti teadlase Ülo Valk uurimus artiklina Tamil Nadu kohta on siin: Tamil Nadu.

See on üks nats hirmutav India osariik ja teised viskavad nalja, et kui seal ilusat inimest kohad, siis võid olla kindel, et tegemist on turistiga… Väga tumeda nahavärviga inimesed elavad seal.

Lobisemiseni!

Katrin

Goa blogi sisukord

 

Riisihelbe puder pähklitega

13. august 2020, neljapäev

Tervitus! Oh, kui mõnus pesu pesemise ilm meil siin on… Pesu pesemiseni ei ole ma siiski jõudnud, sest vajadust nagu ei ole, kuid kõik aknad, rõduuksed on pärani ja naudin sooja tuult, mis kuivatab rõskust.

Soovin Sinuga jagada tänast katsetust ja avastust. Nimelt hommikul, kui nii võib nimetada kellaaega 13.30, maiustasime poha pudruga. Mis poha on, on mulle olnud juba aastaid küsimuseks, kuid ei ole saanud piisavalt head vastust, et seda koju tuua ja proovida. Turul müüakse suurte kottide seest eri tüüpi läätsede ja riisi kõrval. Sellised suuremat sorti umbes 2 mm pikkused õhukesed laastud, või helbed, mis on valkjas halli värvi ja tunduvad riisihelvestena.

No ja lõpuks siis tõi sõber koju pohat ja ütles, et kuule, Sa oled neid alati vaadanud, ma tõin natuke, ehk tahad proovida, mis nendest teha annab?! No muidugi tahan! Kui olin toidu valmis teinud, siis sain aru, et jah, need on riisihelbed 🙂 Kuidas neid toodetakse, seda on huvitav vaadata näiteks siit videost

Kuidas riisihelvestest teha meie hommikusööki, seda saad vaadata siit videost

Kohalikud riisihelbed olid seni hallid, kuni ma nad mitte 1 vaid ikka mitu korda voolava vee all olin ära loputanud. Tulemus oli vägagi valge 🙂 Palju sulistada ei tohi, sest kui helbed lähevad liiga pehmeks, kaob pudru õhuline struktuur, mis minu arust, just nagu õigesti keedetud sõmera tatra puhul, annab toidule eriliselt hea maitse. Jäta helbed sõelale nõrguma. Umbes 20 minutiga on nad sõmeralt pehmed.

Pane pannile selgindatud või ehk ghee, sinna sisse 1/4 tl sinepiseemneid ja 1 tl köömneid ja karri lehti… Ma ei tea, kas Eestis müüakse värskeid ja/ või kuivatatuid karrilehti. Olen siit karripuukese paar korda kohvris koju viinud, kuid ikka on see lõpuks välja surnud… Super lõhn on neil lehtedel! Pruunista natuke ja lisa peeneks hakitud sibul ja roheline tšilli. Ma soovitan Eestis panna näiteks 1 rohelise paprika ja kui on tsillit, siis 1 tsilli. Oletan, et see on mahedam kui need, mida meie siin igapäevaselt kasutame…

Mul on juurviljalõikur, millega selle kraami kerge vaevaga kiirelt peeneks hakin. Eestis ka müügil. Leidsin siit

Ma tean, et iga hakkimine ja veel enam näiteks elektriline, ei ole toitainele hea, kuid liiga tervislikult elada ka ei saa…

Siis kui sibul tšilliga ka pannil ja muudkui segad, tuleks panna sinna röstitud maapähklid. Sega. Lisa helbed, kurkum, sool ja sega ja siis lisa värske tükeldatud koriander ja jälle sega, pigista peale poole laimi kahl ja lase 1 minut kaane all haududa ja valmis ta ongi 🙂

Mina serveerisin riisihelbe putru värske tomatiga ja ei pannud sinna peale India snäkke namkeeni (loe namkiini) nagu videos. Selline sai siis minu tänane riisihelbe puder 🙂

Väga maitsev!

Indias keelatud kanal… või siis film… Avastasime Airiga, et film, mille süžeed Airi India igapäevaelu võrdluseks tõi ja mul vaadata soovitas, ei ole Indias saadaval. Ta püüdis mulle saata linki, kuid FB messinger blokkis selle ära. Siis saatis lingi meilile ja tulemuseks selline vastus: “Your requested URL has been blocked as per the directions received from Department of Telecommunications, Government of India.” ehk siis “Teie taotletud URL on vastavalt India valitsuse telekommunikatsiooniministeeriumilt saadud juhistele blokeeritud.” Filmi nimeks on Idiocracy. Eks ma siis kunagi Eestis vaatan…

Homsest lubati kinni panna Calangute pearistmik ja selle ümber olevad poed sh Calangute turg, kus olevat eile leitud 5 koroona positiivset… Ma siis küsisin, et millised nende inimeste sümptomid olid jne… kuid seda ei tea keegi. Miks keegi ei räägi, kui kellelgi kõht lahti on? Või kui on köha ja nohu? Ma olen siin nii harjunud sellega, et pea kõik indialased köhivad, sest neil on AC ja tolm jne, kuid usu, eile käisin ringi ja mõtlesin, miks ma enam ei kuule kedagi köhimas? Kõik on nii suures hirmus, et kohe kui köhatab, siis kutsutakse mõne poolt, kes kuulis, kohale Covid 19 testi tegijad ja siis võidakse ta panna haiglasse, kus küsitakse ulmesummasid ja manipuleeritakse inimese hirmudega ja siis, kui raha maksta ei ole, tehakse temaga raha… ehk siis diagnoos – Covid 19, surnukeha sugulastele ei anta ja tema organid müüakse salaja suure raha eest maha…Nii, et keegi ei julge praegu isegi köhatada…

Oh, see selleks… Parem midagi meelelahutuslikku. Näiteks hiromantia vallast. Vaatasin, et üks inimene postitas selle oma FB seinale ja kommentaare tuli kohe oi, oi, kui paju ja igasuguseid… Need, kes olid tavalised lisasid mürgiseid kommentaare, et ärgu levitagu valeinfot jne ja need, kes olid eriti targad ja andekad kilkasid, et nemad seda just on… No vaata enda peopesasid ka… Kas kilkad või kurjustad?

Muuseas pildi paremas nurgas ei ole mitte minu initsiaalid vaid vist AlKeemia, kuskohas saab suht kentsakalt tõlgitult lugeda veel mõne rea paari käejoone paigutuse kohta: Mida räägivad sinu käejooned armastuse ja abielu kohta?

Minu sõber loeb kätt… Käekaart pajatab nii mõndagi… Ainult ühte joont vaadates ja analüüsides ei saa tegelikku pilti. Terviku jaoks peab olema lugeja kogenud spetsialist ja oskama kokku panna tervikpildi vaadates mõlemat kätt.

Ali ei usu ennustustesse jne.. ja usub, et inimene on ise oma otsustega oma karma tegija ja oma elu kunstnik. Ole lihtsalt hea, abivalmis, töökas ja aus ja loo endale head karmat.

Samas kui talle 2 korda üks hindu, päris baba e guru ehk tark õpetlane, tema käe pealt talle õigesti ennustas, siis läks ta selle mehe juurde õppima. Enne Ali rasket baigiavariid 11+aastat tagasi baba teda jutule ei võtnud ja ütles, et Sa mees ei ole sellisteks teadmisteks valmis… Ta ennustas talle õnnetust…

Peale õnnetust läks Ali ta juurde tagasi. Mees vaatas teda silmad kui tõllarattad ja ütles, et Sina pead küll olema väljavalitu… Ma ütlesin Sulle viimane kord, et Sul tuleb avarii, kuid ma jätsin ütlemata, et Surm oli Sinuga… see, et Sa elus oled, on tõeline ime!

Ja Baba võttis Ali enda õpilaseks. Ta ei jõudnud õppida kõike, mida see baba, kes kadus kui vits vette… oskas lugeda, kuid õppis nägema käe pealt palju enam, kui paljud käelugejad seda näevad.

Mõni käsi räägib rohkem, mõni vähem…

Nüüd on aeg edasi pusida videote kallal. Tegin mõned videod idamaa rändkaupluse kaubast…

Suhtlemiseni!

India kultuuri- ja kokkamiskoolitus: Katriniga kokkama

Goa blogi sisukord

Torm, kaksikuteküla, lennud ja muu

4. august 2020, teisipäev

Vaatasin, et Goa turismiministri unistustest on kirjutanud Trip.ee-s härra Veigo artiklis: Goa turismiplaan: Ootame ainult “rikkaid turiste”. Ei oska seda artiklit kommenteerida rohkem kui põgusalt, et rikastele turistidele on siin olemas nii luksuslikud elukohad – mitme magamistoaga ja privaatbasseini, teenijate ja kokaga ja valvega uhked villad, prostituudid, narkopeod, kasiinod jne… Olen päris mitut vaatamas käinud… Üks minu tuttav ärimees siin ehitab ja rendib VÄGA kõrgel tasemel villasid.

Inglid ja rakhi

Käisime töökojas ja tegime natukene ka seal tööd. Vaatasime üle, mis tööline on teinud, mis sobib, mida tuleb ümber teha jne. Kolm lootuse inglikest sai valmis! Originaalsed, ainulaadsed, tsitriini, pärlikarbi ja hõbedaga. Kõik käsitöö! Ees on inglikulon ja kett, mille sees tsitriinid ja selja taha abaluude vahele ripub ketike käsitööna valminud südamekesega… Tsitriin annab elurõõmu, aitab alustada uute projektidega, toob küllust ja pärlikarp tasakaalustab, jahutab emotsioone jne, jne… Kui aega saan, siis kirjutan inglikestest rohkem ja panen ka pildid netti.

Töölisel on kaks õde nagu fotolt näha 🙂

Rakhi sidumise rituaal ja kinkide vahetus sai tehtud hommikul. Üks vene daam, üks neist, kes Indiasse tahab end elama seada ja pühendub erinevate tegevustega hinduismile, käis meilgi, et oma “vennale” rakhi siduda. Tal oli seljas India punjabi kostüüm, ümber kaela uhke kullakarva India ehe ja suured traditsioonilised kõrvarõngad (India naistel on need enamasti kullast, mitte imitatsioon). Ilusad ehted. Küpsetasin suure plaadikoogi, mille ma tänaseks olen enamjaolt naabrite vahel ära jaganud. Purukook! Mu lemmik! Kui ma seda ära ei jaga, siis söön kõik need kalorid üksi sisse 🙂 Jääb ära! Külajutud kuulatud ja kook söödud, sai Rakhi meie jaoks läbi.

Õhtu üllatas tohutu tormiga. Tänaseks siis juba 2 ööd ja 1 päev on olnud tugevad tuuleiilid. Leidsin täna aiast oma 15-20 pesulõksust 3! Saavutus seegi! Lisaks murdunud moringaoksa, mille loomulikult tuppa tõin ja hetkel on valmis juba pesto ja joodud esimene moringatee… Ja siis 4 tšikut leidsin – kivikõvad veel. Panin akna peale valmima… Ja mõned karripata oksad, karri taime oksad. Karripata tähendab karri leht. Küll on lõhnavad ja mulle nii meeldib nende maitse. Tuleb osata neid vaid õigesti kasutada. Loomulikult sõin ja juba õues kõhu moringa lehtedest ja karri lehtedest täis 🙂 Elekter kaob ja tuleb taas tagasi… sama teevad vihmahood ja tuul. Niiske on. Hommikul 7 aegu oli nii külm… ma arvan, et kuskil 20 kraadi. Käisin korra rõdul lilli päästmas. Tõmbasin nad toa poole, et nad oleks enam varjus ja ei peaks kannatama tuule julma räsimist.

Mõeldes kaksikutest lapselastele, kes täna 8 kuud tagasi seda maailma uudistama tulid ja õetütre Mari-Liisi kaksikutele, jagan Sinuga videot, mis on tehtud põnevas India külas. Nimelt Keralas on küla Kodinji, kus on väga palju kaksikuid (400 video tegemise hetkel), mõned kolmikud ja nelikud. Kui tavaliselt sünnib Indias 1 paar kaksikuid 1000 kohta, siis selles külas sünnib 45!

2011 viidi seal külas läbi uurimus, et millest siis selline suur kaksikute sündimus, kuid siiani ei ole selget pilti, kas see on vesi, mida nad joovad, mingi aine mullas, või hoopis üks taim, mille juuri söövad…
Video alguses ütleb youtuber, et kuus sõna (neil 4), paneb iga indialase naeratama: “maksa ühe eest, saad ühe tasuta”. Ta käib ringi ja uurib, miks selles külas siis ikkagi neid kaksikuid nii palju sünnib. Video lõpus hammustab ta mõnuga seda võimalikku kaksikute produtseerimist soodustava taime juurikat ja muigab, et nüüd ei jää tal üle muud, kui vaid ilus naine leida.

Lendamine tuleb nüüd mõneks ajaks unustada. Finair tühistas mu pileti, sest edasi-tagasi pileti kehtivus nende reeglite järgi lõpeb mul 4. september ja pilet, mida nad mulle pakkusid 3. september tühistati nende poolt… Uurisin reisija õigusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist ja sain teada, et mul on ikkagi õigus osutamata teenust nõuda.

Helen Rohtla, kes on tarbimiskeskkonna osakonna jurist-valdkonnajuht, kirjutas: “EL-s kehtiva lennureisija määruse nr 261/2004 (mis kohaldub ka Teie juhtumil, sest lendate EL vedajaga) järgi lennu tühistamise puhul peab lennuettevõtja pakkuma reisijale valikut järgmiste võimaluste vahel:

1. tagasimaksmine (tagasimakse);
2. marsruudi muutmine esimesel võimalusel või
3. marsruudi muutmine reisijale sobival hilisemal kuupäeval.

Euroopa Komisjoni määruse 261/2004 kohta antud tõlgendamise suuniste p 4.2. järgi määruse 261/2004 kohta- kui lennuettevõtja ei paku võimalust valida piletihinna tagasimaksmise ja marsruudi muutmise vahel, vaid otsustab ühepoolselt tagasimaksmise kasuks, on reisijal õigus saada täiendavat hüvitist hinnaerinevuse korvamiseks võrreldavate reisitingimustega uue pileti ostmisel.

See õigus võib kõne alla tulla, kui lennuvedaja loobub nüüd asendusteekonna edasisist pakkumisest ja otsustab Teie nõusolekuta piletiraha tagastamise kasuks.”

Nüüd siis suhtlen selle info alusel Finairiga edasi. Saan aru, et neil praegu ka raske ja olen nõus sellega, et mulle antakse voucher vähemalt 1aastase kasutusajaga või pikendatakse minu tagasisõidu piletit vähemalt 1 aasta… Nad ei pea mulle raha tagasi maksma ja hüvitist, kuid ei ole nõus, et nad tahavad mulle tagastada pileti jääkmaksumuse, mille eest ma ei saa isegi mitte poolt piletit osta… See lihtsalt ei ole korrektne.

Tahtsin teada, mis online tööd FBs end kõvasti reklaamiv CloudWorkersi firma pakub, kandideerisin ja palusin lisainfot töö sisu kohta.

Selgus, et nad otsivad töötajaid nn täiskasvanute jutuajamisteks ja peab olema valmis erootilisteks dialoogideks.

“openness to engage with erotic dialogues”.

Ma ei kvalifitseeru kahjuks…

Vastasin neile, et kui neil kunagi teist laadi kliendid tekivad, kellega suheldes saan ma kasutada oma lifecoachi, teeninduskonsultandi, suhtlemis- sh esinemis- ja koolitamisoskuste koolitaja jne teadmisi, siis võtku lahkesti ühendust, kuid praegusest pakkumisest ütlen ära.

Organiärist… Paar päeva tagasi oli uudis, et arreteeriti arst, kes koroona ajal tappis 120 inimest ja müüs ära nende siseorganid…

Lõpetuseks näide India meeste viisakustest

Katrin, Sa oled kaalust palju maha võtnud!

Ei saa nagu aru, et oleksin.

No siis nähtavasti on video Sinust võetud õige nurga alt…

Ma ei tea, millal nad küll siin ära õpivad, et on 2 tabuteemat, mida naistega suheldes ei puudutata – naise kaal ja vanus…

Ilusat päeva!

Goa blogi sisukord

Koroonaaja tähelepanekud Goas jm

31.juuli 2020, reede

Goas tundub koroona olukord hetkel rahulik olevat, kuigi samas räägitakse, et asi hull ja teine laine… Imelikult vähe on liikvel liikluspolitseisid. Vahepeal isoleeriti osad piirkonnad ja kompleksid, kus mõni koroonaline leiti. Öeldi küll, et kuni 10. august on liikumiskeeld õhtul 20.00 kuni hommikul 6.00, kuid tundub, et keegi ei järgi ja keegi väga ei kontrolli…

Võimalik, et see “rahulik” on vaid minul, sest ma ei otsi aktiivselt koroonauudiseid, ei kuula ja ei vaata neid, ei levita neid ega jaga…

Huvitav, et koroonaepideemia alguses viskasid indialased selle üle palju nalja, kuid nüüd ei ole enam eriti liikvel ei koroonateemalisi pilapilte ega videoid.

Paljud indialased istuvad juba mitmes kuu kodus suures hirmus koroonasse haigestuda. Täna üks kohalik luges mulle ette oma 10 + haigust lisades, et tal on ka ülemineku iga ja menopausi vaegused… ja siis selgitas, et istub juba mitmes kuu kodus, kuhu kõik vajalik kätte tuuakse ja käib väljas 1x kuus pangaautomaadi juures…

Whatsappis jagatakse pikki kirju, kuidas oli olla koroonas ja sealhulgas kirjutatakse, et vot haiguse ajal on oluline süüa toitainete rikast toitu ja elada tervislikult, süüa vitamiine, et immuunsus oleks tugev (?!?)

Minu arust peaks kogu aeg elama tervislikke valikud silmas pidades, kuid siin maal ei ole see kombeks… Kõige tervemad on vaesed, sest nad peavad käima jalgsi, neil ei ole teenijaid, kes kõik ette-taha ära teevad ja nad söövad kasinalt ehk siis tervislikult…

Eile oli üks lend läinud, millega tuttava tuttavad oma koju Küprosele läksid. Augusti algusest pidid lennuliinid Euroopasse taastuma, saab näha. Finair ju just tühistas nii mu augusti kui ka septembri pileti…

Mõned liinibussid on liikvel Calangute – Mapusa ja Panaji vahel. Urve sõitis bussiga ka ütles, et tema meeldivaks üllatuseks ei kandnud pooled bussis sõitjaid maske. Maskid on Indias endiselt kohustuslikud ja neid müüakse iga nurga peal. Poodidesse sisenemine maskita on keelatud, osades kohtades kontrollitakse lisaks kehatemperatuuri ja lörtsutatakse siseneja kätele pudelist desinfitseerimisvahendit.

Siselendudega saabujatelt võetakse lennujaamas koroonatest (2500 rs, umbes 30 eur), mille vastust tuleb oodata 3 päeva. Kui inimesel on olemas aadress, millel ta elab, siis võib ta sinna minna ja peab olema see 3 päeva kodus kuni testi vastusteni. Kui vastus on positiivne, siis tuleb minna spetsiaalsesse karantiinhotelli ja viibida seal 14 päeva. Ise tuleb see lõbu kinni maksta. 1 ööpäev maksab 2500 rs. Kusjuures mitmed korteriühistud ei lase lennujaamast tulejaid ka mitte oma korterisse, kuigi neil võib olla ette näidata Delhis või mujal osariigis väljastatud testi vastused.

Minu jaoks on see suur ulme, sest koroonasse võib ju nakatuda testi võtmise hetkel või hetk hiljem… et siis, mis on selle asja mõte va, et kellelgi on vaja raha teenida? Ja kuna viirused ei liigu mitte ainult õhu kaudu vaid kõikide esemete kaudu, siis minu arust saab pisikute edasi andmist ja kandmist minimeerida, kuid mitte ära hoida istudes kodus ja kandes maske… Siin ühed huvitavad tegelased – müüdipurustajad, näitavad, kuidas viirused levivad…

Vaatasin, et Turkishiga saab ehk alates 15. august Tallinnaski maanduda. Lennud on müügil ja pilet, kui natuke otsida, siis normaalse hinnaga (2 otsa ca 650€, 1 ots 550€) Samas Goast algusega ei ole piletit leidnud, ikka Mumbai ja Dehi oleks siis alguspunkt, kuhu saab siselennu või ööbussiga (Mumbai).

Hetkel sajab, kuid võrreldes mitmete eelmiste aastatega pidavat palju vähem sadama. Meil õnnestus täna Calangutest Mapusas ära käia enne kella 14 päris kuiva nahaga 🙂

Rõõmsaid tegemisi ja jagage ikka ka, mida põnevat näete, kuulete ja kogete!

Selline on koroonaaja Amazoni tellimuse kohaletoomise hindamise vorm… 2 meetrise distantsi hoidmine… ilma kontaktita üleandmise protsessi järgimine… näokatte kasutamine (maski kasutamine)

Meie majas asuv Mario Gallery reageeris ka koroona hullusele ja pakub nüüd trükitud maske. Maskidel siis kõik nende stiilis kunstiteosed…

Kui trenni teed, siis ära maski kirjutab Maailma Tervise Organisatsioon (WHO)

No Eestis vist keegi enam maski ei kanna, kuid paraku nii Indias kui paljudes teistes riikides on see ikka veel kohustuslik.
Samas on imelik, et Indias näiteks nõutakse maski kandmist ka oma isiklikus autos istudes… Hea, et kodus ei pea veel kandma…
Indias tänaval liikudes on nii palav, need mikroobid, mille eest Maailma Terviseorganisatsioon siin hoiatab, on siin igas maskis leidnud endale suurepärase paljunemiskeskkonna… Nüüd on veel palavusele lisaks suur niiskus, mis on mõni päev kuni 90%.

Nüüd siis minu kohalike hobide juurde. Täna käisin elektriosakonnas küsimas, kas ehk oleks seal mõni ametlik pakkuja sellisele tööle nagu elektrimõõdukite ümbriskastide uuendamine. Nagu käesolevalt fotolt näha… oleks aeg…

Üks töötaja viis mu teise juurde ja see siis mitteametlikult teatas, et tema tuleb hea meelega kohale, vaatab asja üle ja teeb oma pakkumise. Homme lubas tulla…

Selleks, et sellel fotol olev plakat saada, läksin mina aga kohalikku omavalitsusse, mis asub elektriosakonna kõrval.

Uksest ei mind ega teisigi kliente sisse ei lastud. Maja seina sees oli kaks trellitatud akent, mille kaudu meid teenindati. Kui valget nähti, tuli vist koroona kiirelt elimineerida, seega pakuti mulle eelisjärjekorras teenindust. Üks juhi moodi onu tuli lausa uksest välja ja küsis, mida ma tahan“What do you want?” Küll see küsimus riivab kõrva… küsiks siis, et, mida ma soovin või kuidas saab mind aidata vms… kui ei…

Küsisin, et palun öelge, kuidas tuleb prügi sorteerida, et kas teil on selle kohta mõni paber või plakat. Öeldi, et ei ole. Praegu on nii raske aeg…

Stopp! Oot, oot, seadus prügi sorteerimise kohta on juba mitu aastat väljas, kõrvalosariigi Maharastra elanike teavitustööd tehakse internetis korralikult, on olemas online selgitavad plakatid, videod jne… Goa kohta ei leia ma midagi!?!

No meil on siin see mure, et inimesed ei oska prügi sorteerida ja ei saa aru, mis on märjad jäägid ja millised on kuivad jäägid… Me panime nüüd korraga liikuma 2 prügiautot…

Oot, seda ma räägingi, et inimesed ei saa aru, sest te ei ole neid teavitanud. Äkki leiate mulle paberi, kus on kirjas, millised on need teie mõistes märjad ja teie mõistes kuivad jäägid?

Teie ühistu juhtkonnast peab keegi tulema siia ja rääkima vastava töötajaga ja siis see vastav töötaja tuleb ühel päeval teie juurde kompleksi ja selgitab…

MIDA!?! Palun ärge kulutage ei minu ega enda aega. See on avalik info ja ma soovin seda NÜÜD!

Oodake üks hetk… ma lähen vaatan, ütles härra juht ja enne, kui ta oleks jõudnud uksest siseneda kõnetas teda üks kohalik naine, kellele ta hakkas pikalt ja laialt selgitama, millist avaldust see kirjutama peaks…
Siin on see tavaline… ja minu teema oli ununenud… hüppasin vahele ja ütlesin härrale, et kas on kuidagi võimalik minu teema ära lõpetada ja siis tegeleda järgmise kliendiga? Minu õnneks tuli onu nr 2, kellele see juht ülesande delegeeris. Tundus, et see mees teab ka midagi. Ta ütles, et ta kohe organiseerib mulle plakati. Kas ma olen baigiga? Ei, jalgsi. Siis hakati baiki organiseerima ja lõpuks sõitis 3 meest 2 baigiga mulle plakatit tooma. Paluti 2 minuti oodata. India minutit, mis venisid ca 20 minutiks…

Kuid plakatid saabusid! Kohe mitu. Küsisin siis juba ühistu iga trepikoja jaoks ehk siis 9 plakatit ja tulin võidurõõmsalt koju 🙂
Kusjuures plakati taga on üleval ja all isegi moodne liimiriba. Nii ägedad plakatid!
No ega see siis muidugi ei tähenda, et korteriühistus hakatakse paremini prügi sorteerima, kuid näe, ilus värviline pilt, millele vajadusel viidata…

Täna postitas sõber imelised fotod… mis panid nostalgitsema…

Olen siin oma mõtetes ja ei suuda otsustada, mida teha… kas ikka osta uus pilet ja tulla korraks Eestisse – kallis, väga ebamugav sõit seoses koroonahullusega – testid, maskid, kindad, karantiin jne… Kas saangi üldse tagasi tulla? Kas lennata või mitte lennata… selles on küsimus… Vaatan Eestimaa ilusaid pilte ja tunnen sarnast kutset, mis mul rändlinnuna on igal sügisel kui Eestist ära lendan… sel aastal on kõik segamini… kas jätta 1 rännak vahele või…

No vähemalt vanaema loomingust saavad lapselapsed osa… kuniks vanaema Indias ja ei ole neid veel kallistada, lugege lappe vahetada 😉 , saanud. Lapsed juba 7 kuud ja 20 päeva maailma uudistanud…

Jälle on märkamatult öö saabunud ja aeg magama minna…

Eks pajatan mõni teine päev edasi, mis meil siin toimub…

Head und!

Goa blogi sisukord

Koroona, noorkuu ja muu

20.juuli 2020, esmaspäev

Ohh, ometi vabadus. Eile nikastasin rõdul lilledega tegeledes selja ära. Uskumatu, et millimeeter valet kummardust toob kaasa sellise valu… Õudne! No eks ma siis olin päeva läbi nn poolhaige, sest mina ei oska ju pudelis ka paigal püsida… vahepeal ikka olin voodis pikali nagu päris haige peab olema… miskit homöopaatilist kreemi lasin omale selja peale määrida oletades, et see ehk aitab… ei tea, äkki aitaski, sest täna on natuke parem… Eile oli istumine nii suur pingutus kehale, et higi lippas… täna… natuke vähem… Valu on ka vähem.

Katsetus – kas saan potist palmi kätte kui seda leotan, läks luhta… Noaga siis sain osa palmi kätte peale poole tunnist saagimist ja panin teise potti… endiselt on pott vaid juuri täis… samas rõdul ei tohigi neile suurt potti panna, sest mõne aastaga kasvab see palm mitme meetri kõrguseks, anna ainult ruumi kasvada…

Täna õhtul on kuu loomine ja soovide soovimine. Vaatasin, et minu kodukal olnud artikkel sellest, kuidas kuu loomist soovide soovimiseks ära kasutada, ei ole ligi pääsetav… Kunagi oli mu kodulehel huvitavate artiklite tõttu nii tihe liiklus, et see hakkas häkkeritele meeldima… häkiti korduvalt kuniks ma selle lehe ainult html-ina ülesse lasin panna… üle 600 artikli… sh Tenerife blogi, Kerala blogi, Norra blogi, Goa blogi… No ja nüüd siis on osad lehed sellised, et neile ei saa enam ligi. Kahjuks. Kuid õnneks on noorkuu artiklit oma lehele kopinud nii Delfi kui teised ja sain teksti taastada. Siit Noorkuu kasutamine soovide soovimiseks, saad lugeda, kuidas kuus korra on nn nõidumise päev ja mida siis sel puhul soovitatakse teha.

Oma artiklit guugeldades leidsin Siki India blogi ehk tema kogemus ühest India enesearengu koolitusest… Eesti keeles oleks see vast asja kõige õigem nimetus. Ehk soovid lugeda. Paljud käivad Indias ennast otsimas… Siin siis Siki kogemus: India blogi. Kindlasti rõhutan, et nii minu kui ka tema kui ka kõigi teiste arvamused India kohta sh ka teadlaste jne on väga üheülbalised hoolimata sellest kui pikk oli kogemus ja järeldusi teha neist on enam kui vale. Miks ma seda ütlen, sest vaat minu enese India esimene raamat algab soovitusega: Uskuge kõike ja ärge uskuge mitte midagi… India on nii suur, nii sügav, üle 5000 aasta taha ulatuva kultuuriga, nii erinev, nii võimas, nii hirmus, nii armas, nii uskumatu… et seda ei saa mitte keegi kirjeldada. Kõik arvamused lähtuvad inimeste isiklikest hoiakutest, seega lugege, tulge ja kogege, kuid…. tehke järeldusi vaid enese jaoks, mitte üldistusi, et loosungeid loopida…

Vaikus. Lõpuks jäid tasa naabertänava naabrid… mees ja naine, kes kõvahäälselt teineteise peale karjusid taustaks koerte haukumine… kuna nad rääkisid, täpsem olles röökisid, Goa kohalikus keeles, konkani keeles, siis ei saanud ma aru, mis teema neil oli, kuid see teema pidi olema tõsine teema, sest röökimine kestis umbes pool tundi…

Elekter tuli tagasi ja ventikas hakkas kõvasti pahisema. Ei tea kohe, mida teha. Tuulutan iga päev korterit, panen aeg-ajalt kõik ventikad üürgama, aknad lahti mõlemalt poolt maja, tuuletõmbus, kuid ikkagi avastan ikka ja jälle, et midagi on hallide hallituslaikudega kaetud… Täna siis mu kaks uut sametist juveelikarpi ja nahksaapad ja siis puust massaaži jubin ja siis kaks seina… uhhhh….

Õhuniiskus on siin veel eriti kõrge, sest oleme rannale lähedal… Mapusas juveliir just täna ütles, et õhus nii palju soola ja niiskust, et Calangutes näiteks läheb isegi madala kullasisaldusega kuld musta värvi rääkimata hõbedast…

Urve raporteeris, et käis täna üle mitme päeva mere ääres. Rand olevat olnud väga must, kuid koristajad olid väljas. Muidugi, 3 päeva ei tohtinud ju keegi liikuda ja meri sülitab praegu kaldale kõike, mis sinna on hooaja jooksul sattunud… Sh ehteid ja muud väärtuslikku. Sel ajal, kui kohalikud kolavad rannas, et leida midagi väärtuslikku, on osad välismaalased, kes siin nn kovidilõksus, korraldanud mitu koristamisaktsiooni. HindustanTimes avaldas sellekohase artikli.

Välismaalastel ei tasu arvata, et kohalikud sellest hoolivad, end halvasti tunnevad, süüdi tunnevad või ka koristama hakkavad. Nemad ütlevad, et tehke jah midagi kasulikku siin, kui ei suvatsenud õigel ajal koju minna… vihmaperioodil on kohalikud harjunud, et turistid neid ei sega…

Täna päike paistis ja oli mõnus kuiv ilm. Super. Isegi 1 pesumasina täie riideid sain enam vähem kuivaks… teine kuivab ehk ka kunagi ära…

Samas vaatasin, et kohalikele meeldib siiski soojades riietes käia, kuigi õues on soe… Põhja-India inimesed on siin ka talvel poolalasti, kuid goalased vammustega ja mütsid peas…

Minu oletus, et ma Mapusa turu keskel istuvate tädikeste käest saan ökoriisi, osutus vaid oletuseks… Ka see kohalik pruun riis on kemikaalidega töödeldud. Nägin täna kuidas põlde pritsiti. Urve teadis rääkida, et Indias ei tohi Monsanto mürke kasutada. Rõõm sellestki!

Sellel fotol käib harvendamine ja istutamine… Vaatasin suurte silmadega, et seal vee sees ka kõblatakse… Kuidas see võimalik on?!?

Paljud kasutasid tänast päikeselist kuiva ilma ära. Kõik tegid, mis tegema pidi sh meie ühistu koristajad pandi miskit valget kemikaali puistama ja õu on nüüd valge meenutades Eestimaa talve… Kloori järgi see ei lõhnanud… äkki lubi?!?

Kas kaks konna on elus? Viimati olid peale seda, kui miskit sinna basseini pandi, et vesi ei hakkaks kasvama…

Vaatasin, et tänane valgendaja koeri igatahes eemale ei peletanud

Loodetavasti on nüüd õuetee vähem libe… Praegu on vihmade tõttu paljud teed vetikalaadset sammalt täis kasvanud ja väga libe… annab uisutada. Peab oma jää peal käimise kogemust kasutama, et püsti jääda…

Ja täna käisin taas hambaarsti juures 🙂 Minu uus hobi… Ma vist meeldin sellele arstile… Seekord siis 1 tund – taas asenduskroon maha, natuke lihvimist, uus jäljend… Ok… ütlesin arstile, et see asenduskroon istub nii hästi, et ma ei tahaks kuidagi, et ta seda ära võtaks, kuid ilma seda tegemata ei saa ju jäljendit võtta. Jäljend võetud, asenduskroon uuesti suus, sõitsime Mapusasse, et varuda puu- ja köögivilja ja kullassepaärides asju ajada. Kullassepaäris oli kroon äkki mu keele peal… panin selle taskusse. Tagasiteel uuesti hambaravi kabinetti külastades selgus, et arst juba koju läinud… Jätsin oma eriti väärtusliku asenduskrooni sinna ja homme saab vist olema uus katse…

Mapusast ostsime siis üht ja teist sh ka mangosid. Siin pildi peal olid veel ilusad mangod… Nüüd ei ole välimus kiita. Ühed, mis ostsime olid Karnatakast – 10 palli skaalas annan hindeks 6 ja teised UPst ja neid ei ole veel proovinud… Kohalikud mangod olevat ka mõnel… 100 ruupiat kilo. Ei julgenud osta. Vihma on palju. Olen isegi mangoussidega nüüd tuttavaks saanud ja üsna ettevaatlik neid ostes…

Tee pealt ostsime mingid värsked lehed… nagu spargel või nagu sõnajala leht, kui ta on alles väga noor. Ma ju pean kõike proovima. Noormees istus tee ääres ja müüs ämbrisse püsti pandud kimbukesi. Mis see on? Agura… Mis? Agura… No olgu ta mis on, tundub, et söödav. Mis sellest tehakse? Sabji. Ahah, juurika hautis. No anna kolm kimpu. Eks ma vaatan, mis ma selle kraamiga teen. Praeguseks olen osa juba toorelt nahka pistnud. Sõber palus talle mitte pakkuda…

Olen veel elus…

Hirmutatakse, et koroona liikumiskeeld jätkub ka sellel nädalalõpul ja taas reedest pühapäevani. Avokaadosid me turult täna ei saanud, sest kaubaauto seisab kuskil piiri peal ja sisse ei lasta… Täiesti jube, mida tehakse… kõik juurviljad, puuviljad ju riknevad… 3 päeva ei saanud kaupmehed müüa… no ja rahval ei ole ju tööd ka… väga suur osa inimkonnast on hetkel säästurežiimil või täiesti rahatud… Palju õnne! Hästi juhitud riigid ja maailmamajandus… FBs liikus selline info, et neis riikides, kus riigipeaks naine, on koroonat suudetud paremini kontrolli all hoida kui neis, kus riigi eesotsas on mees… Ja lõpus siis õpetussõnad: Mu kallis sõber, nüüd Sa siis tead, miks Sa oma naist kuulama pead 😉

Eestit siin nimekirjas ei ole, kuid ka meil on naine eesotsas ja koroonast kohati pole nagu midagi kuulda. Vaatan muudkui kuidas sõbrad jagavad FBs infot, et kes teatris, kes laadal, kes kontserdil… no siin ei tasu ühisüritustest praegu unistada ja et ära hoida sotsiaalset suhtlemist ongi öine liikumiskeeld ja nädalavahetuse liikumiskeelud… Austriast sõbranna kirjutas, et käisid Sveitsi poole peal ujumas, sest neil tuli eile taas range maski kandmise nõue ja inimesed hakkavad juba proteste korraldama…

No mis ma siis veel täna tahtsin jagada… Istuda on piinarikas, sest selg on eilsest nikastusest ikka veel väga haige… India ime ei ole veel mõjunud… Kuigi see kliima siin üldjuhul ravib kui imeväel… samas pean tunnistama, et ma olen siiani, see 12 aastat, väga õige otsuse teinud, et ma ei ole soojal maal suvel. Suvel Eestis, Norras, Saksamaal jm olla on palju toredam. Üks kord võin ju seda vihmaperioodi siin huvi pärast kogeda, kuid  rohkem küll ei soovi…

Olen selgeks saanud juba vihma nautivate paabulindude ja jäälinnu hääle… seda veel ei tea, kuidas elamist hallituse eest kaitsta… Eks õpin ka selle ära… Siis on mul seen… Eestlased käivad juba seenel. Mina käisin ka… mul siin on võimalik ainult igasugu hallutsinatsiooni seeni osta või siis kaupluses kuivatatud seeni või šampinjone, hankisin endale venelannast tuttavalt teeseene 🙂 Nüüd siis olen väga leeline ja eksperimenteerin seenejookidega. Seen peab veel kosuma. Pole veel minu purgi suurusega ja nii kenake kui peaks, kuid töötab! Ja see on ju kõige olulisem. Sain teada, et kui teda taimetee ja palmisuhkruga toidan, siis võib ta ära surra st vahele tuleks ka natuke kofeiini pakkuda, näiteks natuke lahustuvat kohvi… Ema õpetas…

Nüüd lähen pikali… aitab… Vahvat päeva ja kohtumisteni!

Goa blogi sisukord

Head liikumispiirangut!

16.juuli 2020, neljapäev

Istun taas keset elutuba sääsevõrgu all ja kirjutan.

Ainus koht, kus saab peale kella 6 õhtul ilma kratsimata rahulikult istuda… Sääsed siia alla ei pääse 🙂

Täna juba teine päev, kus õhtune liikumine on keelatud alates kell 20.00 kuni hommikul 6.00. Homsest 3 päeva on täielik liikumiskeeld… Hommikul käisime, nii nagu kõik teised inimesed, poes ja varusime kolmeks + teadmata päevaks süüa.

Enne seda oli mul nn plaaniline hambaarsti külastus. Arst pidi mulle täna krooni paigaldama ja kui oli krooni tund aega parajaks lihvinud ütles, et ta ei ole selle krooniga rahul ja pani tagasi ajutise… Palun oota nüüd 10 päeva kuskil, sest ma ikkagi saadan tellimuse Mumbai laborisse, kuskohast olen alati hea kvaliteediga kroonid saanud…

Nimelt selgitas ta, et proovis Goa laborit, sest saatmisega on hetkel keeruline, kuid talle nende töö ei sobi… Loomulikult ei sobi ka mulle, kui arstile ei sobi… Ootan siis uut krooni… Nagunii augusti lend tühistati, nii, et aega on… Tänaseks olen ma siis käinud selle sama krooni asjus arsti juures 2 korda. Esimesel korral 2,5 tundi – lihvimine, jäljendid, asenduskrooni tegemine… Täna siis 1 tund – krooni paigaldus… Vaatab, kaua veel läheb ja mis on tulemus. Asenduskroon tundub päris hea… 🙂

Täna sain teada, mida teevad põllul mudas paljajalu ja kilemantlis inimesed riisitaimedega. Nimelt nad harvendavad seal ridu, kuskohas on riis tihedalt välja tulnud tõmmates pundi pikki (umbes 20 cm) erkrohelisi riisivõrsed maast välja ja istutavad need siis tagasi vee alla muda sisse seal, kus riisiread harvemad… Kõik on nii ilus roheline Goas praegu…

Saabaste järgi me Mapusasse ei läinud… liiga palju vihma… Siin on minu moodsad saapad koos eriliselt kauni kontsaga… Need siis eelmised, mis katsetuseks kingsepa kätte viisin. Selline moodne konts + pooltald, 4.50 eur.

Kriminaal, kes mõni päev tagasi politsei poolt autoavarii järgsel “põgenemisel” maha lasti, maeti… Tema matustele meediat ei lubatud, kuid tema abikaasalt saadi siiski mõni lause linti… ja proua lubas mehe ärid üle võtta ja veel näidata, kes ta on… ehk siis kätte maksta oma kriminaalist mehe tapmise eest…

Järjekordse liikumispiirangu selgituseks oli Goa minister öelnud, et aitab poliitikute korraldatud pidudest! Nüüd istute kodus! Ja nii ongi… homseks lubati kõigile bambusemassaaži, kes julgevad kodust välja tulla… No midagi sellist… Viiruse aeg on meedias kajastatud väga palju India politsei vägivaldset käitumist. Jääb mulje, et kui sa rets ei ole, siis politseisse tööle ei võeta…

Bambuskaigas ehk lathi on Indias politsei poolt laialt kasutusel. Antud pildil on politseil siiski mingi teine kaigas käes, kuid tegevus sama… kaikaga karistatakse halastamatult kõiki, kes liikumiskeeldu rikuvad. Kohalikud kutsuvad seda tegevust siis naljaga bambuse massaažiks. Kusjuures reaalselt on ka selline asi olemas. Indias ei ole selle pakkumise kohta infot kuulnud, kuid Aasias rullitakse mõnes SPAs bambuskeppe kliendi seljal ja tundub, et see on päris mõnus kogemus…

Foto allikas

Mis siis veel… Öösel ärkasin mitu korda kohutavalt tugeva vihmaladina peale… hommikul oli korraks ka meeletu tuul. Meil nüüd hea, et ei pea rõdu pärast kartma. Pleksiklaasist, mis lasime paigaldada, on tõesti kasu. Siiski… katus lekib ja see ei ole tore. Õnneks konkreetselt tilgub suure rõdu kolm auku – 2 lambisoklit ja ventika auk… Kui tool õige nurga all on, siis pähe ei tilgu õnneks.

Täna käis üks onu teist korda katuse hinnapakkumiseks mõõte võtmas. Sain ühistu Liza käest teada, et korteri suurus on meil 136m2 ja alumistel naabritel 68m2 ja 68m2 ja üks korteritest on müügil hinnaga 59 000 eurot. Hinnad on siin ikka hüper-super kõrged… Lagunevas kompleksis selle hinnaga korter osta?!? Samas on see kõige kuumema liini peal… peatänava ääres, mereni ehk 7 min kõndida… Küsisin Lizalt, et kuule, kas ma võin oma diabeeditaime tagasi võtta, et kas Shaun siis ei taha seda?!? Ma nimelt andsin ühele naabrile oma viimase diabeeditaime ära. Teine sõitis Toivo Niibergiga Eestisse… Küll ma ise uue saan… Mul ei ole diabeeti, kuid see mõnus hapuoblika maitse, mis sellel taimel on, mis pidi diabeedihaiged terveks ravima ja insuliini kontrolli all hoidma, meeldib mulle. Hea 1-2 lehte salatisse hakkida… või lihtsalt päevas 1 leht ära süüa… Seda taime kutsutakse ka insuliini taimeks. Selgus, et nii Shaun kui Liza pidid seda taime sööma… No söögu siis edasi.. Küsin hambaarsti naiselt uue… Tema ja Shaun omavahel enam ei suhtle, sest Shaun oli karjunud ta peale, et tema kutsikas aeda kakab… Ok… Õnneks on mul nende kõigiga siin head suhted ja mul pole ka kutsikat, kes aeda kakaks…

Küsisin Lizalt, et kuule, ma värskendasin oma boganvillea põõsast ja mul üks ilusate punaste õitega vana taim aeda panekuks pakkuda… Ta näitas mulle miimika keeles, et ma helistaks talle ja sosistas, et Shaun ei luba seda põõsast ühistu aeda tuua… oeh, kõige tänuväärsem põõsas, mis õitseb imeliselt! Kommentaarid puuduvad… Me nimelt vestlesime nii, et mina seisin rõdu all ja tema istus teise korruse rõdu peal. Shaun aga elab kõrvalmajas.

Istutasin kõigest hoolimata oma põõsakese moringa puu alla… ehk Shaun ei märka, kui ta teise puu varjus kasvama hakkab… Ja kui olin tuppa jõudnud, siis hakkas jälle suure hooga sadama. Tundsin end nagu võidumees, sest suutsin poes käia ja põõsakese ära istutada ja seda just siis, kui taevataat puhkas, et oleks jõudu taas nutta nii, et kõikjal uputab… Kusjuures Mumbais oli vihmahoiatus. Korraga sajab alla liiga palju vihma…

Minu potipõllundus ei ole eriti edukas. Jah, bouganvillea mõned oksad tundub, et läksid kasvama, kuid koriander ei tulnud küll korralikult seemnest välja. Ei tea, mis ma valesti tegin. Tilli ei külva ja peterselli ka mitte, sest neil puudub siin Indias nii lõhn kui maitse… Kuid basiilikul on maitse ja ka mindil ja koriandril.

Käisime töökojast läbi. Tellimused valmivad.

Sellest siin valmib imeilus topaasi ja pärlikarbi käekett. Kulon, kõrvarõngad ja sõrmus on juba valmis. Komplekti nimeks “Merineitsi”.

Aga siin valmivad kõrvarõngad dendriidi, granaadi ja imelise mäekristalliga ja need siis tellis klient “Metsamaali” käeketi juurde, mille ta meilt ostis. Väga kaunis komplekt!

Töölised on õppinud teostama tööd ilma mõtlemiseta ehk siis teevad nad kõik täpselt nii nagu klient tellib ja üldjuhul omapoolseid ettepanekuid ei tee, sest nad on just nii õppinud, et mõtlemine on keelatud… Mis klient tellib, selle saab… Minu jaoks on see muidugi raske mõista, kuid samas arusaadav ka… Tihti arutame koos kliendi ja kogu meeskonnaga, et mis ja kuidas teha. Minu arust valmivad just nii kõige kaunimad ja mugavamad ehted… Vahel tuleb aga kogu ehe uuesti teha, sest üks asi on see, mis minu peas, teine asi see, mis tegelikult välja tuleb…

Ja mis veel… mul nimelt oli suur huvi kontrollida, kas varbarõngaste kandmine teise varba ümber ikkagi tekitab seksuaaliha… no nagu Indias väidetakse ja nagu ma ka blogis kirjutasin… Seepärast ostsin täna endale hõbedast varbarõngad ja panin oma vorstide ümber… No mis teha, kui Looja mulle ilusaid varbaid ei andnud… sõbranna naerab neid lapsest saati… Mul ei jää muud üle kui leppida, et nad selliseid lühikesed sardellid on… ega ma neid rõngastega rõhutada sooviks, kuid vaja on testida… Eks ma annan teada, kas mõjub…

Kujutasin alati ette, et küll need varbarõngad võivad ikka ebamugavad olla, kuid pean tunnistama, et ei ole… Väga mugavad on ja ei sega üldse… Kavatsed neid Eestisse taas mõned kaasa osta…

Nii ja siis avastasime, et meil on taas ostupaanika… inimesed ostavad süüa kokku seoses sellega, et kolm päeva liikuda ei tohi. Üks 5 lapse isa rääkis, et hakkas juba hommikul ringi sõitma ja kell 12 oli tal vaid 1 pakk piima, sest kõikjal oli piim otsas… Juurikamüüjatel olid pikad sabad, (hihi… kõlab hästi… müüjatel olid sabad…), alkoholipoed olid kinni, sest teadagi… jälle on hea võimalus mustal turul kõrgema hinnaga leti alt kaupa müüa…

Tahaks mere äärde jalutada… pime on. Kell on juba 23.35… rõdule on kosta mere kohin… Meri möllab… Ujuda ei saa. Vesi on jahe ja meri tormine… Muuseas… Indias on perekonnas ja sõprade ringis väga normeelne helistada kell 23.30 üksteisele… lapsed on kõik üleval, keegi ei maga… Sõprade puhul on ka öösel kell 3 helistamine normaalne… Taas kord üks kultuuriline erinevus…

Biryani sai sõbral valmis. Söömine kella 23-24 vahel on väga tavaline… no mitte mulle… veiselihaga… oi, kui hindud seda kuuleks… nii nagu hindud ei söö lehmaliha, ei söö moslemid sealiha 🙂

Käisin ka meie poes täna, sest Valankast saime vaid 1 paki piima. Pole ammu näinud, hõiskas noormees, kes vahest poes müüb… Jah… ma ei käi iga päev poes. Taas oli sisenemise vältimiseks kaks plastmassist kasti ukseavas… Kas Sul piima on? Ei, ei ole… sai juba hommikul otsa. On vaid tetrapakis… Osta seda! Ei, seda ma juba ostsin 3 pakki… igaks juhuks. Tahaks värsket… tänan ja hakkan juba lahkuma, kuid siis pööran tagasi… tead, anna ikkagi pakk seda pastoriseeritud tertapaki piima… mine tea, kas see liikumispiirang ikka piirdub kolme päevaga… eelmine kord oli 1 päev, mida pikendati vast kuuks ajaks…

Sain oma piima, mis maksis 63 ruupiat (värske piima sama kogus maksab 2×23 ruupiat), tänasin. Müüja soovis mulle: “Have a nice lockdown!” ja naeris, sama tegin ka mina… tänasin ja soovisin ka talle head liikumiskeeldu…

Goa blogi sisukord

 

Mahlakohvik, peresuhted ja päästeoperatsioonid

14. juuli 2020, teisipäev

Hommikul räägiti uudistes, et üks varas saadi kätte ja nagu siin ikka kombeks, tehakse enne politsei kutsumist omakohut. Need, kes varga kätte said, kutsusid turumüüjaid, et tulge aga kõik peksma. Mees peksti läbi, siis helistati politsei kohale. Politsei viis mehe haiglasse ja seal selgus, et tal on koroona. Nüüd otsib politsei kõiki peksjaid, et nad sundkorras koroonakontrolli viia…

Eile käisime Anjuna kuulsas mahlakohvikus… Seal pakutakse soodsa hinnaga kõikvõimalikke värskeid mahlu.

Hooajal on väikese kohviku kõik lauad hõivatud eelkõige venelaste poolt… Minu arust räämas ja räpane koht… kuid populaarne, sest hind on soodne ja mahlad head.

Koju jõudes päästsime gekot, kes kärbsepaberile oli kleepunud ja seda siis kogu kehaga… isegi pea oli selliselt paberil, et ta ei saanud seda liigutada… Arvasin alguses, et geko ongi juba surnud… Veel ei olnud… Ma ei tea, kas ta jäi peale päästeoperatsiooni ellu… Väga raske oli teda puupulgaga liimi seest päästa… sabagi lasi kehast lahti… prrr… Vingerdas tükk aega ilma kehata… Ma panin geko niiskele rõdupõrandale ja kallasin talle sinna vett, mis ehk sulatab liimi natuke… Tundus, et veidikene läkski asi paremaks. Loomake sibas lillepottide taha peitu… ei ole julgenud sinna kiigata… et teada, kas ta suri või jäi ellu… Vähemalt tegime oma parima…

Täna käisime koeri söötmas. Eile ostsime Siolimist kala…. no on alles kallis lõbu.. Eestis on odavam… Aga saime ilma vihmata edasi, tagasi ära käia, mis on märkimisväärne õnn… Kala pead võtsime kaasa, palusime eraldi pakkida. Siin ju ise kala õnneks ei pea puhastama, selleks on mees, kellele maksad alla 50 eurosendi ja tema teeb selle töö ära… võtab soomused maha, soolikad välja ja lõigub kuidas vaja… Krevette me tal puhastada ei lase… Sõber nägi kuidas eelmisel korral libisesid “kogemata” paar krevetti laua alla… Austusest töömehe vastu, ei ütelnud ta midagi ja tegi näo, et ei näinud… siin on selline käitumine tavaline…

Kuna krevetid on eriti kallid, puhastamata krevettide kilo kuskil 7 eurot, siis puhastan sellest päevast alates krevette kodus ise. Kuna mulle seda teha ei meeldi, siis ostame krevette harva. Võiga ja küüslauguga praetult on need ikka päris head… Sellised näevad välja enne, kui kõhtu lähevad

Tilli raputasin ka peale… kujutades ette, et sellel on tilli maitse ja lõhn…. reaalsuses aga ei ole Indias tillil ei maitset ega lõhna… kahjuks…

Koertele aga said riisiga keedetud nii krevetipead ja jalad kui kalapead ja õli sai ka korralikult lisatud…

Võtsin hommikul poti, SUURE poti ja panin laua peale. Täna tundus see pott nii väikene, et olin tõsiselt segaduses. Kas eelmised korrad tõesti viisime koertele sellega süüa?!? Võtsin 2-3x suurema poti… Keetsin suure hulga süüa. Pott sai ääreni täis. Jätsime toidu koju jahtuma ja hoolimata meeletust vihmast, läksime tegudele… Meil on nüüd ju üsna korralikud vihmariided… enam ei voola vihmavesi mööda keha…

Läksime kõige pealt hambaarsti juurde – palju inimesi ootamas, kellelgi maski ees pole… Huvitav, kuidas nad seal arsti ukse taga end nii turvaliselt tunnevad, et maski unustavad?!? Muidu kõigil ees nii jalgsi käies, autos istudes kui motika või ratta seljas sõites… Möödusime taas riisipõldudest, kus suurtes kirevates kilemantlites inimesed seisid ja linde hirmutasid. Mõni rohis, mõni harvendas… ma siiani ei ole küsida saanud, mida nad nende põllult välja harvendatud võrsetega teevad…

Edasi sõitsime siis pleksiklaasi poodi, mis ei ole just eriti lähedal, et kulutšekk küsida. Siis viisime mu saapad kingsepale.

Tundub, et teised saapad olid isegi kõnnitavad, kuigi tegid peale uute taldade ja lisakontsade panekut imelikku häält… Õues nagunii nendega praegu käia ei saa.. lagunevad jalast sellise vihmaga…

Koduteel avastasime, et me ei käinudki mahlanurgas mahla joomas! Viga! Järgmisel korral joome topelt…

Kui lõuna söödud, milleks siis praadisin kala (pulletfish) ja kõrvale sibula, riisi, kikerherne segu, tuli üllatuskülaline. Kass see ei olnud. Must kass käis ennem ära ja sõi isuga natuke koerte toitu, pesi end puhtaks ja kõndis ukse juurde… selge. Lasin õue. Külaliseks oli kohalik koostööpartner, kes kuuldes, et me läheme veel täna tänavakoeri sööma ütles, et Indias on selline ütlus, et tänavakoerte söötmine hoiab vaenlased perest eemal… No vot siis… head karmat teeme siin enesele teadmata ja vaenlaseid hoiame ka eemal… Tore teada…

Koerte juurde jõudes oli selge, miks sisetunne nõudis, et võtaksin veelgi suurema poti… Kõik 12 koera olid kohal… ja kõik olid väga näljased…

Ma ei saa aru, miks olid kutsikate sabad ära raiutud… Ühel, kõige pisemal, oli juba siis, kui me teda esimest korda nägime, kuid teistel olid siis sabad alles… Nüüd olid kõik 4 kutsikat sabata… Imelik…

Vihma kallas, polnud kerge kõikide koerte vahel toitu ära jagada… seda siia ja sinna pannes, vaadates, et kõik saaks süüa, sai pott üsna kiiresti tühjaks… Isasele bossile oli tulnud konkurent… tegelikult peaks kasutama teist sõna, kuid see ei tule mul eesti keeles praegu meelde… Nii… nüüd meenus… rivaal… Ka vanem koer. See julges siis sõna võtta ja hambaid näidata, kui boss kõiki toidu juurest ära ajas, et oma kõht täis süüa… Oli näha, et loomad ei ole ammu süüa saanud. Indialased üldjuhul loomi ei toida. Nad vaatavad, kuidas valged seda teemad ja siis tunnustavad: “Good job!” ehk siis “Hea töö!”, kuid selle peale ei tule, et ise loomadele süüa anda…

Täna suri korraga kaks naist… Indias on hästi emotsionaalsed peresuhted… Üldjuhul ei ole neil individuaalsus välja arenenud. Kõik sõltuvad kõigist ja neile meeldib elada karjas – koos mitu põlve…

Näiteks kui vaadata, milline on indialase profiilipilt, siis üldjuhul on seal tema ja temakene…

Kui tema või temakene puudub, siis pannakse näiteks lapse pilt… Mind see alati segab, kui keegi tuttav helistab ja telefonist vaatab vastu tema 3 kuune laps või siis tema koos oma abikaasaga… Aga siin on see normaalne…

Täna toodi Delhis haiglast koju surnud 50 aastane naine. Ta oli pikalt juba haige ja haiglas. Tema pere liige, 60 aastane naine, kes oli Delhis oma kodus, palus surnud proua õde, et ta näitaks talle telefoni videokõnes viimast korda surnud lähedast. Õde näitaski. Proua sai seepeale südameataki ja suri… Ühes peres 2 matust korraga…

Marss magama Katrin! Kell saab kohe 12 öösel… Ok, saab tehtud… lähen, juba lähen…

Goa blogi sisukord

 

Maskideta pidu sai otsa…

5.juuli 2020, pühapäev

Täna käisid Jana ja Michael külas. Lobisesime niisama ja saime teada, et mõni päev tagasi oli politsei reid ja Lendav Delfiin ehk siis restoran Flying Dophin Holiday tänava lõpus Calangute rannas, sai parajalt piraka trahvi… Nimelt sadas politsei sisse just sel kõige magusamal ajal, õhtul, kui oli muusika ja restoran puupüsti liikumispiirangust ja kodus istumisest tüdinenud sotsiaalseid inimesi… Kõik toimuv võeti kenasti linti… no ei mingit distantsi inimeste vahel, ei mingeid maske, suitsetati marihuanat ja muusika oli pärast 22.00, mis ka ei ole lubatud ja alkoholi müüa hetkel baaris ei lubata ja ka seda tehti… Igaks juhuks võttis politsei kaasa pillimeeste varustuse, mis paneb mul kulmu kerkima… Milles need vaesed alatasustatud pillimehed süüdi on? Michael ütles, et tema kõlar võeti, kuid õnneks mitte ta kitarr… teise laulja kitarr võeti ja mixer… ta sai need eile tagasi ja kitarr oli täiesti märg… Pole sõnu…

Politsei jaoks on pillid, kõlarid ja mikser lihtsalt mingi muusikute kola, muusiku jaoks aga on tema pill nagu beebi, selgitas Michael… Nii kahju kuulda… Aga eks kohalik politsei teab, kuidas ta kohalikke korrale kutsuda saab…

Olen ise näinud, kuidas kiivrita sõidu eest motikaid kinni peetakse. Mõni, nähes politseid, keerab politsei nina all otsa ringi ja sõidab minema, mõni sõidab politsei valvepunktist kiiruga läbi ja ei tee neist väljagi, kuid kui motikajuht oma lennumasina kinni peab, siis astub politsei tema juurde ja esimene liigutus, mida ta teeb, ta võtab ära motika võtme, et kurjategija põgeneda ei saaks…

Loodame, et Michael saab oma kõlari ikka kätte ühes tükis ja toimivana… Ütlesin Janale, et mulle ei meeldi sinna restorani tulla, sest toit on halb ja inimesi palju… selle peale tuligi juttu juhtunust, sest Jana lohutas, et inimesi on nüüd restoranis vaid paar lauatäit…

Filmin ja pildistan ja naudin pärlite ilu… küll on tore sel moel kuskil liikumispiirangu vangis olla, kui kuld ja kard on ümberringi ja süüa saab ja internet on… Täna tegin meie ehetest sellise klipi… saage tuttavaks: “Pärlikuninganna”

Uudistes oli teade, et Rajastanis oli maavärin ja sõbra perekond tundis söögilauas, kuidas maa nihkus… ja siis sai jälle kahes osariigis 20+ ja 20+ põllumeest välgutabamuse tõttu surma…

Koroona pidi möllama. Meil käis sõber Saby lõunal ja kui kuulis, et ma homme plaanin Mapusasse minna, siis soovitas Mapusa linna hetkel vältida, sest seal olevat just 108 koroona positiivset olnud… ja kuskil keegi soovitas, et Mapusas ei peaks praegu ringi käima…

Vabandust, aga mina lähen ikka, sest ma olen see uskumatu, kellele hirmutamine ei mõju…

Täna oli imeline ilm vaid ühe vihmasabinaga ja seda peale kolmepäevast ja -ööst tugevat vihmasadu. Uudistes kirjutati, et Juulis on juba sadanud enam kui viimase 10-12 aasta jooksul ehk siis koguseliselt on Ilmataat püstitanud vihmarekordi!

Ennelõunal oli vaja poes käia, et veisebiryani jaoks mõned toiduained veel tuua… loodan, et ükski hindu seda siin praegu ei loe, sest hindu jaoks on lehm ema, meie jaoks toit… Kuigi.. mulle ei meeldi liha… kui elukaaslane seda ei sööks, siis ma seda ei ostaks ja ei sööks…

Mul oli nii isu selle ilusa ilmaga õue minna ja ütlesin elukaaslasele, et ma lähen ise poodi. Tema üllatuseks panin selga oma imeilusa suuuuuurte volangidega varrukatega valge kleidi ja tegin silmad pähe… nagu läheks peole… Mulle meeldib kodus ilus olla ja ka välja lähen just sellega, mis mulle hetkel meeldib… ma ei arva, et ilusad riided peab selga panema vaid siis, kui peole minnakse…. Kui koju jõudsin, küsis elukaaslane, et noh, kuidas poekäik oli…. Alatoon oli siis sellel küsimusel, et mitu meest mulle järgi jooksis… pean tunnistama, et 20 min jooksul, mil ma kodu lähedal kolmes poes käisin, püüdis 3 minuga tutvust luua, vähemalt 4 autojuhti andis signaali, 4 meest pööras otseselt liigset tähelepanu ja 1 poemüüja oli mind teenindades meelega väga aeglane… sellest järeldus… ei tasu ikkagi liiga silmapaistvalt riidesse panna, kui ei ole huvi seda tähelepanu taluda ja olgem ausad, mul see huvi puudub… Järgmine kord panen nii ilusasti end korda vaid siis, kui elukaaslasega kuskile läheme… Naeratada siin nagunii ei tohi… mis on ka minu jaoks nii minu iseloomu vastane… Kirjutasin kunagi blogis naeratamisest Indias…

Koroonakanaldus

28.juuni 2020, pühapäev

Küll on ikka tore, et on Internet 🙂 Täna ajasin poja ja lapselapsega juttu – nemad hetkel Hiiumaal ja mina Goas… Neiu venna rääkis endale voodis ise unejuttu, kuid tüdruk mõnules issi süles ja uudistas mind suurte silmadega… No tere, tere… siin Katrin Aedma, vanaema palmipuu otsas… Kaksikud on juba 6,5 kuud vanad ja ma ei ole neid sülle võtta saanud, sest olen Indias alates 6. septembrist 2019…

Urve kanaldas koroona kohta infot. Minu arust huvitav lugemine. Armun kohe endasse ja Maailma veel enam ära… Inimestel olevat vaja koroona viiruse vastus kolmekordset kaitset…

“Mis on selle kaitse saamiseks vajalik?

See seisund tuleb ise saavutada. Peab olema valmis vastu võtma ja joonduma selle sagedusega. See tekib siis, kui inimene näiteks armub. Ei pea olema kogu aeg armunud, aga peab suutma end viia armastuse energiasse. Igaüks saab teha seda vastavalt oma kogemustele – kes armastab last, kes partnerit, kes jumalat, kes mingit kunsti…kõik oleneb sagedusest.

See ei ole maine arvestus ega lihtsalt meeldimine. See peab haarama kõik meeled. Elades samas naisenergias, saab seda koguda endasse kuni kolmeks päevaks – s.t. iga päev ei pea end ühendama sellesse armastuse energiavoogu, et tekiks kaitse.

Mis on see kolmas osa kaitsest? Kaitseingel?

Kolmas osa on väline kaitse kehale.

Ei, see on rohkem see energia, mis sind ümbritseb. Need inimesed, kellega suhtled. Tuleb vahet teha, kus on kohustused ja kus on kaitse. Kui oled seotud inimestega, kellega tunned vaid kohustusi või kui kellelgi on sinu vastu kohustused, siis kaitset ei teki.”

Loe edasi Urve kodulehelt: Koroonast

Ja tasub seda vene keelset infot kuulata…

 

Maskideta pidu rannas ja minu liftikõne

26. juuni 2020, reede

Õues lõõmab taas päikene. Kontrollisin hommikul rõduuksi ja aknaid avades, et minu potipõllundus ei ole siin Goas just eriti eduline. Just kui seemnest on vaja midagi saada, siis see kas liguneb üle või kuivab ära või… no ei saa kätte seda nippi, milline muld siin kokku segada ja kuidas seda õiget niiskust hoida. Õhuniiskus on meil siin iga päev 80% ümber…

Kohalikud kõnnivad külast külla, perest perre ja küsivad taimepistikuid. Üks populaarsemaid õitsvaid põõsaid on siin boganvillea – imeliselt pea kogu aasta õitsev põõsas, mis vajab õitsemiseks tagasi lõikamist. Mul on hetkel rõdul 3 potti – aprikoosi värvi ja 2 roosat. Kuid küll, küllale liiga ei tee ja ka mina toppisin oksad mulda, et vaadata, kas mõni neist ka kasvama hakkab. Õues panin ka aeda mõned oksad.

Karta on, et kui mõni neist tõesti kasvama hakkab, siis pean peale vihmahooaega need potti panema ja tuppa tooma enne, kui meie kallis ühistu esindus toob taas kohale trimmeriga mehe, kes lihtsalt julmalt kõik taimed maha lõikab… Jube taimede vägistamine toimus vaid paari nädala eest… Kohutav. Põhjenduseks ütles mees, et meil ei ole raha maksta, et taimed korralikult tagasi lõigataks, küll juured tungivad siia ja sinna ja imeline palmipuu tuli maha võtta, sest see meelitab külakasse meie aeda (?!?) ja üleüldse tulevad siis aeda maod, kui meil on taimed… Kommentaarid on siinkohal liigsed, sest see jutt on äärmiselt ajuvaba… Meie ühistul oli kunagi väga ilus aed, millest on tänaseks järele jäänud vaid paar puud… ja seda siis tänu ühe inimese suhtumisele, kellel on hääle- ja teoõigus ja asjaolule, et enamus korteriomanikud ei ela Goas ja ei saa sellise käitumise vastu sõna võtta… Õnneks on mul 4 rõdu ja meil on meeletus hulgas aiandeid siin, nii, et oma lilleisu saan täis kui vaid tahan 🙂 Siin idee turistile, kes Goasse satub ja bouganvilleasse ära armub, et umbes 15 cm oksakesed saab vabalt äraantavasse pagasisse pakkid ja siis kodus potti istutada. Kuni 12 nädalat võtab nende juurdumine, sest nad on tuntud aeglase kasvu poolest. Ja nad armastavad suurt potti, et rõõmsalt kasvada ja õitseda. Muuseas… enne kaldlõikega pistikute maasse pistmist, soovitatakse kasta oks kas kasvuaktiveerijasse või siis mette või kaneelipulbrisse. See oli minu jaoks midagi uut ja huvitavat 🙂

Sain hakkama oma liftikõnega, mis tuli teha Deepak Chopra 21. päevase enesearengu programmi ehk külluse loomise programmi viimasel päeval… Arenguruumi on, ma ju ei armasta elektroonilisi kanaleid, eelistan ikka näost, näkku, silmast silma kohtuda… Suurel laval suurelt mängida. Samas eelistan suhtlust alati emaili, mitte mingil juhul telefonikõne või siis videokõne… Inimesed on erinevad, oskaks me kõik sellega vaid arvestada… Siin siis lühitutvustus, mis suunatud külluse rännaku teekaaslastele…

Kui Sa ei ole kursis raamatuga: “Edu 7 seadust”, mis minu arust on väga super elu ja edu põhimõtteid tutvustav… seda küll natuke kohati keerulises keeles, siis siin on imelised inimesed selle vabalt veebi ülesse laadinud. Olgu nad tänatud! Edu 7 vaimset seadust

Vihmaperiood ja surmav välk… Täna lugesin uudist, kus kirjas, et igal aastal saab vihmaperioodi alguses surma palju põllumehi, kes järsu ilmamuutuse tõttu põllutööde ajal välgutabamuse saavad. Nad on vesistel põldudel palja jalu, künnavad, kõplavad, külvavad ja valvavad… Näiteks 2018 aastal tappis välgutabamus Indias, Riikliku kriminaalmenetluse registri büroo värskeimate kättesaadavate andmete alusel, üle 2300 inimese…

Pidu maskideta koroona ajal… Ei tea, kas see on nüüd halb või hea, kuid eile päikeseloojangu ajal käisime Calangutes Holiday tänava lõpus rannas asuvas restoranis Flying Dolphin ehk Lendav Delfiin. Inimesi oli palju ja erinevatest maadest. Peamiselt venelased, inglased, indialased… Tuttav mängis elektrikitarri ja laulis… Rahvas oli rõõmus, et kuskil on ometi mõni sotsialiseerumise koht lõpuks avatud. See restoran on alati hooajavälisel ajal avatud, kuid Koroona liikumiskeelu ajal oli ka see kinni. Meie kõrval istuv vana härra, kes enamuse oma elus elas Aafrikas, ütles, et ta on siin, sest siin on palju turvalisem. Aafrikas pead kõikjal ihukaitsjaga käima, ehteid kanda ei saa, ustele peab mitu taba ette panema jne… Tema ema oli inglanna, isa Ukraina venelane, ta sündis Canadas, kasvas ülesse Aafrikas ja tema esivanemate hulgas on ka Soomlaseid… Vahva oli suhelda laia silmaringiga inimesega, kes tunnistas, et seda imelist taevast vaadates mõtleb ka tema, kes ta oli kunagi katoliiklane, kuid hülgas selle usu, kes on õppinud palju erinevatest usunditest ja enim ülistab budismi, et kes selle imelise maailma on loonud… Taevas oli eile tõesti võrratu… Selle foto tegin restorani katuse ääre all jalad liivas oma lauakese taga istudes…

Imeline… Härra Leonid, nii oli selle naaberlaua taga istuva ja õlut rüüpava härrasmehe nimi, oli väga rõõmus, et peale 5te kuud sai ta ometi kodust kuskile välja… Kuid ta oli mures, et inimesed ei ole ettevaatlikud, ei mingit sotsiaalset pikivahet ega maski… No ega meilgi ja ega temalgi ei olnud ju maski… Leonid rääkis, et ta vist ei ole elus kunagi nii palju süüa teinud ja söönud kui nüüd Covid 19 liikumiskeelu ajal… Kuigi ta on sale, vata tüüpi inimene, kes põhimõtteliselt võib süüa nii palju kui soovib juurde võtmata, ütles ta, et ta ei kasuta suhkrut, ei söö maiustusi ja nüüd hoidub ka kõigest rasvasest… vaid 1 tl gheed (selgitatud võid) toidu peale… Tubli härra. Temaga oli tõesti vahva vestelda.

Sõime… toit ei olnud maitsev ja otsustasime, et me väljas enam kunagi ei söö… me oskame ise nii hästi süüa teha, et ei isuta väljas söömine… Kui koju sõitsime, oli kell 9. Käisime veel kiirelt Newtoni kauplusest läbi, mis tegelikult vist kuni kella 9ni lahti oli. Tee ääres oli suur lehmakari. Kõik lamasid huvitavalt… kõigepealt suur pull ja siis riburada pidi lehmad ja vasikad… Neid oli vast 13-15 seal… Ilusa pildi oleks hea kaameraga saanud, kuid telefoniga see ei õnnestunud, sest oli juba pime ja tänavavalgustus ei ole just kõige parem fotograafide sõber… Mõnus päev oli 🙂

Goa blogi sisukord