Mapusa turul käib aastaid juba ringi kollektsionäär, kes küsib, kas Sul oma maa raha on? Ta nimelt koguvat eri maade münte. Ja seekord näitas ta Tiiale mingit paberit. Mina muidugi uurisin ka, mis paberiga tegemist on ja tegin sellest foto.
Ja siin see foto siis on
Uudishimulik nagu ma olen, uurisin, mis filmiga tegu. Nagu näha, on tegemist dokumentaalfilmiga “The PHENOMENON BRUNO GROENING”. Film on Saksa tervendajast Bruno Gröningist… No onu sattus küll õige inimese peale, sest eestlased ei tunne tihti kultuuritegelasi, poliitikuid, kuid teavad hästi nõidu ja meediume ja ravitsejaid. Just lugesin ühe haritud koolitaja häiritud postitust, kus ta kirjutas sellest, et selle asemel, et professionaalsesse konsultatsiooni tulla ja oma elu muuta, valib eestlane kuulata meediume, kes ilusaid sõnu ritta seavad ja nõidade juures käia…
Kuna ma ise samalaadset ravimist olen kogenud… ja seda Eestis Leo ja Goas ravitseja Patricu poolt, panen siia need videod, mis ma Youtubest leidsin. Ehk on huvi vaadata…
The PHENOMENON BRUNO GROENING 1
The PHENOMENON BRUNO GROENING 2
The PHENOMENON BRUNO GROENING 3
Imelik, et ma selleni täna siin jõudsin. Kell on 6.49. Uni kadus juba paar tundi tagasi ja ei olnud abi ka sellest, et ma meega kuuma kurkumipiima jõin… Täiskuu viimane päev…. ei tea, mis on see tegelik põhjus, mis mind ülesse ajas… Olen ju tegelikult väsinud ja hommikul kella 9st kohvi Alisaga (vene kirjanik, krimiseriaalide kirjutaja), siis kiirkõnd rannas, pessu ja tööpäev algab… ja siis õhtul õhtusöök ja mõned külalised…
Indialastele meeldivad filmid ja Bollywoodis tehakse aina uusi ja uusi filme. Minu arust on enamus väga head filmid – teemad, mis valitakse, teostus. Super! Üks asi aga teeb ärevaks… nimelt see, kuivõrd just filmitööstus India tavainimese aju komposteerib ehk siis, siin on nii, et kui filmis tehakse midagi, siis pea iga mees tahab olla filmi kangelasega sarnane ja tema moodi käituda. Loomulikult on iga inimene peakangelane oma elus ja elab oma elu just nii põnevaks kui oskab… Kuid jah… Ma loodan, et aina rohkem hakatakse näitama filme, mis aitaksid indialastel aru saada puhtuse mõistest ja loodussäästlikust eluviisist ja ühel hetkel muutuks see suur suguiha, mis neil meestel siin minu arust lausa haiglaslik on, kuidagi normaalsemaks… Äkki peaks hoopis sibula ja tšilli söömise ära keelama? No ei tea… Aga igatahes siin paar näidet.
Näiteks tehakse film sellest, kuidas Goas leiab keegi india mees endale valge naise ja neil on armuafäär – näiteks film Goa (2010) ja kui film tuleb kinodesse, tõuseb järsult nn seksturism Goasse – mehed rendivad kambakesi auto või bussi ja sõidavad Goasse, et siis endale siit valge naine leida… Vaatan täna seda filmi seniks kuni netti jagub… Kui vajutada CC ikooni video all paremal, siis ilmuvad ka inglise keelsed subtiitrid.
Indias on kuulus filmistaar Thakur Anoop Singh (sikhi usust, seda näitab nime täiend Singh), kes on tuntud oma jõulise keha poolest. Kui ta mõnes filmis mängib, siis peale seda on kohalikud mehed kohe motiveeritud jõusaalis treenima, sest tahavad endale ka sellist keha saada. Kord oli Thakur Anoop Singh teles ja rääkis, et kui ta pole ammu uue filmiga välja tulnud, siis saab enamasti kirju just jõusaalide omanikelt, kes paluvad mõni uus film välja lasta ja nende ärile kaasa aidata.
Ja igapäevaelust Goas…
Kohutavalt palav on. Rasva sulatamise eesmärgil teen keskpäevaseid jalutuskäike ja söögi asendan veega… mõjub hästi… Ma ei tea, mis saab aprillis ja mais. Täna on meil alles 27. märts… ja keskpäeval oli niiiii vaikne, et isegi linnud ei laulnud suure kuuma tõttu, rääkimata sellest, et inimesed, kes vägegi said endale lubada, olid vaid siseruumides päikese eest varjul.
Holi ei taha kuidagi lõppeda ja kõva trummipõrinaga kirjuks värvitud ja oranžides mütsides, oranžide lippudega rongkäik käib ringi. Goa peaministri surm on juba unustatud…
Muusikud on oma kohvrid pakkinud ja enamus baarides on elava muusika pakkumine lõpetatud. Istusin kahe muusikuga Candolimis baaris ja kuulasin, mis rõõmud ja mured on Goa muusikutel. Kui varem maksti ikka õhtu eest ühele inimesele, kes siis süntesaatori või kitarriga musitseeris ja laulis, 6000 eur, siis nüüd on see summa vaid 4500. Vahel baari omanikud jätavad raha maksmata, kuid enamasti ei saa nad kaua sel moel talitada… Rajastani rahvamuusika grupp on odav, seepärast seda esinema kutsutakse… samas on see nn muusika lärmakas ja enamus inimestele peale ei lähe… Oleks veel sealjuures näiteks toitude tutvustus jms nn rahvuslik õhtu koos õhtujuhiga, kuid tavalise õhtusöögi juurde see lärm küll ei sobi…
Ja goalastest muusikud armastavad laulda vanu inglise keelseid laule… neid inglased siin jumaldavad… Kui küsisin, kas nad konkani ja hindi keeles ka laulavad, siis vastus oli, et üks neist vahel mõne konkanikeelse laulab, kuid hindit ei laula… Hindud pidid olema väga ebaviisakad ja nõudlikud. Nii kui ühe hindikeelse laulu laulad, nõuavad lisa jne… Vot siis… Põnev on kohalike elust teada enam kui näen ja tajun… Näiteks ei teadnud mina seda, et kui nad siis peaksid Viva Portugal ütlema, siis praeguse hindumeelse valitsuse poolt pannakse nad vangi… ja seda ka ei teadnud, et enamus goalased on Goast lahkunud… Ja turism on muutnud Goa vastuvõetamatuks goalastele endile, kes armastasid nn vana Goad… et nüüd on rohelus asendunud ehitistega jne, jne ja just india siseturistid ja mõnes piirkonnas ka venelased tekitavad kohalikele probleeme…
Lõpetuseks Caldinist… nimelt Erika oli rõõmus, et õppis ära Goa toidu nimega caldin. Caldinho on portugali keelne sõna, mis tähendab hautis või supp, mis tavaliselt on tehtud kookospiimast, milles on kala või köögiviljad. Siin on goalaste piimasupp köögiviljadega – caldin retsept.
Mulle isiklikult piimasupp köögiviljadega ei meeldi juba lapsest saati, kuid kookospiimaga võib proovida… Mõtlesin juba tervisliku ja lihtsa viisi selle supi või kastme tegemiseks…. No ma ju ei armasta retsepte järgida…. Kui soovi on, siis eeltoodud lingil on retseptide armastajate jaoks kõik samm, sammult kirjas… kuid minu arust on kõige lihtsam keeta juurikad (parim lihtsalt lillkapsas ja prokoli) veega pool-pehmeks, kallata vesi ära ja siis lisada kookospiim, maitseained ja keema lasta ja ongi valmis Ei pea midagi praadima st tervislikum valmistusviis Serveerimisel võib lisada lusika täie gheed
Täna juhtusin youtuubis filmi peale, mis on Indias keelatud: The Bandit Queen. Film põhineb tõsielul… Algab see väljavõttega hindu pühakirjade raamatust “Loomad, trummid, kirjaoskamatud, madalad kastid ja naised on ära teeninud, et neid taotaks.”
Soovitan vaadata… julm, kuid eluline… Kohalikku kultuuri tutvustav…
Kui lisaks sellele on soov süveneda ka India kastisüsteemi keerdküsimustesse, siis siin on suurepärane artikkel Martti Kalda sulest: India kastisüsteem
NB! Otsi ise filmi nime järgi, kui lisatud lingid Sul ei tööta. Indias need töötavad.
Üks film, mida plaanin vaadata on kindlasti Kama Sutra: A Tale of Love (1996). See keelati seksuaalse sisu tõttu. Indias avaldatud versioonis oli välja lõigatud 2 minutit alasti stseeni. Siit saab lugeda huvitavaid fakte selle filmi kohta sh seda, et filmi tegijad pidid poliitikutele maksma altkäemaksu, et nad üldse saaksid seda filmi teha… Eile leidsin Youtubest, et keegi oli terve filmi ülesse laadinud ja täna, kui soovisin seda vaadata, oli see youtubest eemaldatud… Siin siis vaid 1 laul sellest filmist, kus näeb ilusaid inimesi, ilusaid riideid ja ehteid jne…. Ehk seda niipea ei eemaldata…
Oh ja siin… vaata vaid….
Kui siin ei avane, siis otsi youtubes nime järgi: Kamasutra A Tale of Love | Edited Scenes
Kui vaatad keelatud filmide nimekirjas olevad filme, siis näed, et filmid keelatakse Indias ära näiteks alasti stseenide ja poliitiliste teemade pärast – mässud jms, mis on toimunud ja mida ei soovita ajaloost näidata…
Ei pea midagi praadima st tervislikum valmistusviis 
Goa blogi 