Pakin kokku Goa blogi ja hooaja tegemised

3. aprill kolmapäev, Agonda

Päevad mööduvad kiiresti ja palju juhtub. Palju uusi ja põnevaid teadmisi ja küpsenud arusaamine, et ma ei blogita enam. Kui on huvi minu üle 15ne aastase aktiivse suhtlus-, kogemis- ja õppimisajast osa saada, siis on seda võimalik teha minu raamatute abil, tellida lisaväärtusega töötuba või erakonsultatsioon, mis online maksab sümboolselt 35€ kuni 1 tund.

Käisin Rajastanis Jaipuris oma hobiga möllamas ja olin kaks nädalat eriti õnnelik. Valmisid paljud unikaalsed ehted, mida saad vaadata müügipäevadel ning FBs My Love Passion Karma ja idamaa rändkaupluse lehel. Jaipuris seal valmis ka üks minu Elurõõmu minikoolitus.

Elurõõmu minikoolitus

Ja käisin Gujaratis Vadodaras, linnakeses, millest olen kirjutanud raamatus: “Ühe India linnakese päevaraamat. Killukesi elust India peres.” Esmalt kaks päeva Mumbais, siis tunni ajane lend ja maandusin oma india laste ja lapselapse juures.


Mina ja minu India tütretütar, märts 2024 Gujarat Vadodara

Minu India tütreke oma tütrega. märts 2024 Gujarat Vadodara
Minu India pojake oma naisega, märts 2024 Gujarat Vadodara

Olen siin viie kuuga imelise terrassiaia loonud ja kui kõik plaanipäraselt läheb, siis saab ka meie rendimaja nüüd endale ilusa aia… betooni ja paari kribala lille asemel… Tänaseks tellisin aiakujundaja, kes toob mulla, kivid ja teeb selle töö ära, mis siin vaja on teha. Lisaks lubas ta, et aitab mul aeda ära istutada ka kõik mu ligi 100 lille, mis olen endale viie kuu jooksul siin kogunud ja kasvatanud. Äge. Maksma läheb see töö natuke üle 200 euro. Küsin, kas omanik ja iga-aastaselt siin hooajal elavad rootslastest ja kasahhidest naabrid on samuti nõus rahaliselt panustama, et meil siin ilus aed saaks olema. Pole vahet, kas tulen tagasi või ei. Tunnen, et soovin seda aega luua ja midagi loodusele panustada. Peaks veel mõne viljapuu istiku leidma… Loodan, et pererahval on sellest ilusast aiast rõõmu ja nad oskavad seda ka hooldada 🙂 Joonistasin neile nende pere pildi, et mul oleks selge pilt, mis on kellegi nimi ja millal on kellegi sünnipäev. Jätsin endale foto ja lamineerisin pildi neile mälestuseks.

Tõin Eestist kaasa saialille seemned ja pean tunnistama, et igal oma keskkond nii lilledel kui inimestel… Need lillekesed hakkasid hädiselt õitsema peale suurt poputamist 4 kuuga… Eestis oleks need ammu kaunilt ja rikkalikult õitsenud… siin ei tasu ikka kasvatada taimi, mis selle kliima jaoks ei ole loodud… Fotol on vaid kaks lillekest pudelipotis, kuid mul on neid neli potti veel… kuid jah, mis kasu sellest on, kui nad sellised kribalad on…

Minu lemmiklilled siin oma nn lauaroosid e portulakid.

Sain teada hea kolleeg Toivo Niibergi artiklist, et aedportulakk, ümaramate lehtedega ja väikeste kollaste õitega on iidne salatitaim. Minu arust on mul ka see sort terrassiaias olemas. Olen juba mitu oksa ära söönud ja elus… Toivo kinnitas, et kui on väikesed kollased õied, siis jah, see on söödav 🙂

Shigmo festival on läbi. Ligi kuu aega lärmi siin ja seal 🙂 Karneval, mis Chaudis toimus oli kindlasti tore, kuid me põgenesime kohe, kui olime hambaarsti juurest vabad, et mitte selle lärmi sisse jääda… Olen piisavalt siin käinud pulmades ja templites ja näinud festivale ja karnevale… isu otsas 🙂 Tunnustusega ütlen, et see, kuidas need kõik ägedad festivali dekoratsioonid on tehtud, on ikka suurepärase kunsti etteaste! Indias on väga andekaid käsitöölisi ja kunstnikke! Siin üks kiire klõps karnevalil vaid ühe auto järgi veetavast atraktsioonist. Neid oli väga palju…

Shigmo festival in Chaudi

Hommikused äratuskellad

Täna ei olnud äratuskellaks Shigmo festivali trummimehed, huilgavad linnud või lind Theodor ega ka sarvlind, kes oma suure vägeva nokaga vahepeal hommikuti köögiaknale tagus. Suure müdinaga lendasid üle tsement- ja plekk-katuse ahvid, kes maandusid kookospalmi lehtedel neid mööda edasi ronides, et siis jälle kuskile maja katusele või uuele palmile lennelda… Täna ei istunud nad naabri katusel chikusid ega banaane sööma vaid olid vist kuskil kaugemal jahti pidamas.

Töötasin eile online Kalamaja Päevade projektiga pea kella poole neljani öösel ja hommikul oleks nii väga rahulikult magada soovinud, kuid ei… haarasin telefoni ja läksin välja, sest müdin pea kohal oli lihtsalt nii vali ja lakkamatu. Pilti täna ei teinud. Siin on väike video meie ahvikarja emastest poegadega, mille mõne päeva eest filmisin:

Katrin Aedma, March 2024, Agonda, South-Goa
Loe edasi “Pakin kokku Goa blogi ja hooaja tegemised”

Meduusid Goa meres ja esmaabi

29. jaanuar 2024, esmaspäev

Tänaseks on mõned päevad juba möödas sellest päevast, kui käisime ujumas ja vesi mõjus nii nagu oleks see elektrit täis. Kirjutasin sellest blogisse ja uurisin siit ja sealt, kuid kahjuks ei ole siiani vastust saanud. Küll aga tekkis mõte, tegelikult reaalne vajadus selgitada, mis teha siis, kui juhtub, et meduus just Sinust meres mööda ujub ja tema kombits Sind puudutab, mille tulemuseks on põletus.

Loe edasi “Meduusid Goa meres ja esmaabi”

Elektrit täis meri, planktonid ja peanut masala

28.jaanuar 2024, pühapäev

Ringutan, haigutan, no ei taha voodist välja tulla, kuigi kohusetunne ja hirm, et päev saab otsa enne, kui midagi asjalikku jõuan teha, tõukavad tõusma. Kell on kümme. Magatud küllaga! Mäletan, et voodisse ronisin pelmeene ja pirukaid täis kõhuga kell üks öösel. Hambaid pestes võimlen – teen lihtsat harjutust, tõusen nats varvastele ja siis lasen prõmm kannad maha ja nii sada korda. Väga hea harjutus, mis paneb lümfi liikuma ja vere käima, pidavat hommikuse näopaistetuse ära võtma. Kuigi mul nägu ei paisteta, tundub see harjutus mulle igati seda väärt, et elu lõpuni seda iga päev teha. Harjutused õlavöötmele jne… inimene peab end liigutama, arvan mina ja olema vitaalne olenemata vanusest. Aga mitte sellest ei taha ma Sulle rääkida. Pesu on juba masinas, sääsevõrgust kuppel kuivab päikese käes, hommikusöök söödud ja kohvi joodud ja nüüd kirjutan Sulle ühest ehmatavalt vastikust ja ühest imeilusast nähtusest siin Goas!

Loe edasi “Elektrit täis meri, planktonid ja peanut masala”

EV 105, rannarõõmud ja postisobramine

25.veebruar 2025, Goa

Eile oli Eesti Vabariigi sünnipäev 105. Oleme mida me oleme Goas igal aastal tähistanud… Näiteks EV100 Bagas, kus oli kohal rekordarv osalejaid – 45 ja EV 101 Calangutes ja Morjimis…

Eile olime minu juures ja meid oli vaid 7, aga tore oli ikkagi. Sõime kartulisalatit, musta leiba kilu ja munavõidega, täidetud mune, minu kuulsaid kilekotikurke, kodu ise tehtud kohupiimaga kohupiimatorti ja muud paremat. Tore oli!

Tegime väikese videotervituse FBsse, lobisesime, sõime ja jõime… Õues oli +27 kraadi, mõnusalt soe.

Arso liitus nats hiljem, sest vaidles kiivri pärast politseiga, kellest tema poolt tulles oleks saanud ringiga mööda sõita aga Arso valis vaielda. Hapukoor, mille ta orgunnis, liitus meie kartulisalatiga veel palju hiljem… sest kuller ei julgenud politsei vahelt meie tänavale pöörata.

Teised läksid peale kodupidu edasi, mina eelistasin õhtu veeta oma lemmikseltsiliseks, kelleks olen endale mina ise…

Rannarõõmud mustade poistega

Täna unustasin, et on laupäev. Loomulikult oli rand täis eelkõige tumedaid poisse… sisemaa turistid on tulnud nädalavahetust veetma. Rannas oli Tiia just samal ajal liikumas Calangute poole, jalutasime koos, vaatlesime meestekarju, kes vallatlesid rannaliivaga, keeldusime piltidest… Küll aga tegi Tiia poistest pilti…

Jalutasime kuni kohtusime Urvega. Lobisesime nats, Tiia jätkas oma rännakut, mis õhtuks lõppes Arambolis ekstaatilisi tantse nautides aga meie jäime Urvega randa.

Mängisime reketit. No see oli paras nali, sest reketid ja pall ei sobinud kokku ja kõll oli löök liiga tugev, küll liiga nõrk, küll liiga kõrge, küll liiga madal… toksisime ja jooksime nats ja siis käisime vees ja logelesime niisama.

Mina ajasin mustad poisid vees meist eemale näidates neile, kes julgesid läheneda, kus on nende koht. Pole ime, et Majorda rannas olid sildid: Perekonna tsoon, üksikutele meesterahvastele keelatud.

Tegin nalja seal ja küsisin turistilikult ehtemüüjalt, et kuule, miks siin sellised sildid on? Naine vastas muheledes, et vaat tema küll ei tea… eks ma läksin ka siis mänguga kaasa ja tegin näo, et ma ei tea… Küllap ma juba tean…

Paar pildikest ka Mojorda rannast Lõuna-Goas – valge liiv, rahulikumad lained ja madalam merepõhi kui Põhjas. Tore koht rahulikuks puhkuseks.

Loomulikult on ka Majorda rannatee kohutavalt prügi täis. Postitasin videoid ja fotosid sotsiaalmeediasse küsimusega, et kui Sina töötaksid Majorda vallavalitsuses, siis kuidas Sa lahendaksid selle prügimajanduse seal nii, et kõik saaks ja jääks puhtaks… Mida enamat saan ma teha. Mitte midagi. Ehk jõuab mõni neist postitustest õige inimeseni.

Üks kohaliku poe uks nägi sel välja selline…

Ja üks auto oli Majordas pargitud nii…

Tagasi Calangutesse. Kui me liiva peal istusime, siis tuli üks süsimust pikk imeliku olekuga noormees ja ei lähe, ega lähe ära… ma näitasin käega, et lahku, ei saanud aru. Ikka seisis ja vaatas meid. Siis küsis Urve, et mida Sa soovid. Tema olevat mingi organisatsiooni või millegi esindaja ja pakub tasuta massaaži.. meie pidavat seda nautima, sest ta teab, mida me tahame. Urve tegi noormehele kiirelt selgeks, et tead, Sina ei tea, mida meie tahame, meie teame küll, mida Sina tahad, vaata, et minema saad… No igav siin ei hakka… Meie jaoks oli see rannas olemine… need mõned tunnikesed, vast 12.00 – 15.00 sellise tulemusega, et oleme mõlemad kui vähid 🙂 Me ju liigume tavaliselt rannas kas enne 12.00 või peale 17.00, kui päike ei ole veel või enam nii aktiivne… homne mäng jääb vist vahele 🙂

Postipakk sobratakse nüüd läbi!

Olen kirjutanud blogis, kuidas käib Indiast Eestisse paki saatmine, millised on pakkimise nõuded ja tolli nõuded sh soodustus kolijale. Käisin üleeile Calangute postkontoris küsimas, kuidas paki saatmisega nüüd siis lood on, et palju maksab jne. Üllatuseks sain teada, et pakk peab olema selliselt lahti, et postitöötaja saab kontrollida paki sisu. Miks? Öeldi, et postiga saadeti asju, mis ei ole lubatud ja nüüd siis kontrollitakse pakid üle.

Eestisse läheb pakk umbes 3 nädalat ja selle saatmine maksab hetkel 10kg – 6010 ruupiat, 15 kg – 7350 ruupiat, 20kg – 11210 ruupiat. 20 kilo on paki maksimum kaal. Soovitan piirduda 10 või 15ga, sest keegi peab ju neid ka tõstma nii siin, kui Eestis. Igal pool on postipakkide vastuvõtu aeg limiteeritud. Calangue postkontoris näiteks võetakse pakke vastu praegu E-R 9.30 -13.00 ja L kuni 12.00. Vot siis pirakat… mõtlesin, et saadan oma riideid koju. Ma ei saanud ju kolides siit asju peale koroonat üldse saata, sest kes need oleks saatnud. Hea, et ise koju sain…

Varsti sõidame Tiiaga korra Srilankale. Lennupiletid edasi-tagasi maksid umbes 250 eur ja viisa vast kuskil 50 eur…

Tänaseks kõik 🙂 Ole rõõmus ja terve ja julge elada!

Goa blogi sisukord

Calangute rand 08.08.2020

8. august 2020, laupäev

Ilus kuupäev 08.08.2020. Käisime Urvega Calangute rannas. Jalutasime mööda Calangute Beacroadi Baga ja Calangute ristmikult alla… Poed kinni… vaid 1 riidepood ja 1 alkoholipood olid lahti kogu selle tiheda kaubatänava peal, mõned inimesed istusid ühes pimedas restos, mullikas karjus kõva häälega tühjal tänaval lonkides… koerad, lehmad…

Randa jõudes võttis meid vastu tohutu koerte haukumine, sest meie ees käis nähtavasti “võõras” koer… Suur koer, suure kasvajaga ja väga rähmas silmadega… Ehk läks ta vette leevendust otsima… Rannas olid mõned inimesed, palju koeri ja vareseid.

Koerad hirmutasid tüdruku minema….
Pildistasime Lobo restorani ees ägedaid dekoratsioone – suuri merihobusid ja teokarpe… Indias osatakse kunsti teha ja eriti oskuslikud on nad suurte kujude tegemisel… Vaata ja imesta…. Super! Trepile kahe merihobu vahele tuli istuma tüdruk ja hakkas wrappi sööma. Alguses piiras teda vareseparv, siis jooksid kohale koerad ja piirasid ta ümber. Kui ta selle avastas tõusis püsti ja tuli treppidelt liivale, koerad järgi ja kõik vaatasid kätt, milles ta hoidis kilekotti wrapiga…

tüdruk

Tüdruk oli nii hirmul, et viskas wrapi eemale ja koerad jooksid selle juurde.

koer
Karja juht võttis ohjad enda kätte ja hakkas kilekoti sisu uurima. No vot seda oleks pidanud ma filmima… koer harutas ettevaatlikult kilekoti lahti ja vaatles seda wrappi ikka päris pikalt, kuid ei puudutanud… Kogu see protseduur toimus esihammastega ja ettevaatlikult nagu oleks tegemist mürgiga… Näljane rannakoer ja ei kugistagi sööki koos kilekotiga alla? Ei, ei kugista. Rääkisime Urvega sellest, et praegu on kohalikud koerad nii näljas, et söövad isegi Pedigreed või mis iganes need pressitud junnid on, mida osad inimesed oma koertele annavad…. Ma olen elu aeg oma koeri toitnud toidujääkide ja päris toiduga ja loomad on mul alati olnud väga terved… Siin armastavad koerad chapatisid, riisi ja vürtsikaid kastmeid ja on õnnelikud, kui vahel ka liha või konti sekka saavad…

Nii aga see koer ei tahtnud üldse seda wrapi… Lõpuks võttis ta wrapi ühest otsast hammastega kinni ja lasi sellel lahti kukkuda… ikka ei leidnud ta, et see on söödav… Ta raputas seda natuke, pillas maha ja siis… tõstis jalga ehk siis pissis selle peale ja läks eemale… Ka teine koer, kes kogu sellest karjast oli kogu tegevust jälginud, läks korra wrapile natuke ligemale ja pööras kõrvale… Mõtlesin, et küll on õnnelik neiu, et ta selle söödamatu “söögi” koertele viskas ja seda ära ei söönud… Tegin järelduse, et see wrap oli crap… ehk siis jama…

Kõik, mis juhtub, juhtub meie hüvanguks… See tüdruk oli kindlasti õnnetu, et see wrap tal söömata jäi, kuid meie Urvega olime tunnistajateks, et see oli tema õnn… sest kui juba näljased rannakoerad ei söö seda, siis järelikult on see veel enam mürgine selle tüdruku keha jaoks…

Rand oli räpane. Torm on toonud suurel hulgal pastikut randa. Meri vahutas ja möllas ja kohises. Rannal liikusid vaid mõned inimesed, kuid ilm oli imeline… vaid paar piiska vihma…

rand-palmid

Kõndisin koju mööda randa. Pildistasin, mis silmale meeldis ja lihtsalt kõndisin kodu poole… See kellegi luuga ja meritähega on minu seekordne lemmikfoto

meritäht

Liiv on sõmer ja kuldne… Nii mõnus puhas ja värske õhk… Oleks soovinud sinna magama heita, kuid kahjuks ei ole see turvaline…

rannal

Väike vahejuhtum oli koertega, kes kõik tulid rõõmsalt säravate silmade ja paremale-vasemale hoogsalt liikuva sabaga joostes minu poole ja siis pettumusest, et ma ei olegi see valgenahaline, kes söögiga tuleb, hakkasid mu peale haukuma ja olid väga agressiivsed. Nendega tuleb ettevaatlik olla, sest nad ei ole nii nunnud, kui paistavad. Kui Sa ikka ei too ja ei anna neile seda, mida nad tahavad, siis võivad ka kallale tulla… Nad on alati valvel…

koerad

Leidsin suure tühja puhta korgiga plastikpudeli ja võtsin merevett koju kaasa… See protseduur, et vesi pudelisse saada, oli suhteliselt komplitseeritud… lained on suured ja rannaliiv väga vajuv… Kleit sai aluspüksteni märjaks, kuid vee sain kätte ja ise sain ikka kaldale…

Rannas käib praegu 1-2 rannavalve poissi, kes liiguvad edasi-tagasi ja ei istu ühes kohas. Paistab, et nad on varesed dresseerinud, et need olukorral silma peal hoiaks…

rannavalve vares

Osades kohtades on ehitatud mereranna kaitseks barrikaadid suurtest liivakottidest, mis raudvarraste ja köitega kinnitatud. Küllap just sealt on kombeks merel liiv ära uhtuda…

rannakaitse

Kodus avastasin, et rinnaesine punane… päike, mis ei tundunud üldse soe, pani ikka oma märgi mulle külge 🙂 Ma olen hetkel nii valge, et naeran, et viimati olin ma vist nii valge sündides… No tõesti… Tavaliselt korjan päikese külge talvel lõunas, suvel Eestis, Norras jm… kuid sel aastal olen ju suvel Indias ja soe vihm on meie põhiline kaaslane siin hetkel.

Vot selline vahva rannakäik 🙂

Päris kodu juures jäi pilk taas peale sellele, kuidas siin puid maha võetakse ja kärbitakse… Võib ju jääda mulje, et ma teen järeldusi 1-2 juhtumi põhjal, mida näinud olen. Ei! Ma olen selliseid asju näinud korduvalt ja korduvalt ja jälle… No ei saa mina aru, mis toimub. Küsin kohalikelt kommentaari ja jagan teiega ka. Seal ju ometi peab olema loogiline põhjendus… selle puu ja aia omaniku naabrit tean juba ca 10 aastat. Vot temalt küsingi, mis värk on. Kõik, mis kukkuvate okste ja pakkude all, ka see saab lammutatud. Sedakorda siis jäi taas aed ette… hea, et mitte mõni inimene või koer või mõni auto või motikas…
Töö kiire ja korralik!
Mulle on jäänud mulje, et mingi amatöör ja kaskadöör on sae ostnud…

aed katki

Öö läbi sadas padukat ja hommikul ka. Hetkel +25, eile oli +29. Mõnusalt jahe. Hommikuks tegin pannkooke 🙂 Ja nüüd hakkan karaskit tegema. Iga päev ei taha india toitu…

Nautigem pühapäeva!

Goa blogi sisukord

Vihm ja rannad ja koroona ja muu

14.juuni 2020, pühapäev

Mõned ütlevad, et nüüd on siis päris vihmaperiood kätte jõudnud… Kuigi juba alates 31. mai meil sajab. Reeglina algab sadu viimastel päevadel õhtul peale päikeseloojangut ja vahete-vahel sajab päeval. Enamasti on väikeste vaheaegadega hoovihmad, millega kaasneb tihti ka tugev tuul. Eile läksin meelega välja, et märjaks saada. Nii vahva. On ju soe ja kui ma just kuskile kauplusesse märjana ei roni, siis ei ole kartust ka haigeks jääda. Kauplustes on aga nii tugev jahutussüsteem, et märjana on haigeks jäämine lausa möödapääsmatu…

Hommikul kobistas keegi ukse taga.. oh, muidugi, unustasin, et hommikuti korjatakse nüüd ukse tagant prügikott ja ma ei pannud seda välja. Avasin ukse, vabandasin, palusin sekundi oodata ja andsin saris naisele prügikoti soovides head päeva… Kõik, mida see naine peab tegema, ongi hommikune prügi kogumine. Meil on kompleksis 6 neljakorruselist maja ja igas majas va meie omas on 2 paraadnat, meil 1… vist on nii… Nii, et küllap ta kogub seda prügi tunnikese kindlasti…

Helises uksekell.. Jehuu… Amazoni onu tõi paki. Ma rõõmsalt taas tänasin ja soovisin head päeva. Tellisin vahva erksinise sulgedega unenäopüüdja… Maksis 4,5 eurot… no peab ju shoppama… Vähemasti keegi annab uksekella…

ametriin

Käisime töökojas. Uued ehted said valmis. Ametriinkõrvarõngad… Imelised… Ootan huviga, millal saan käes hoida juba navaratna talismanide uusi disaine… Küll tahaks töömeest tagant utsitada, kuid ei saa… Minu jaoks võtab kõik siin kohutavalt palju aega… Midagi ei toimu kohe ja praegu… Kannatlikkuse õppetund…

Meie poe ukse ees oli barrikaad. Sain oma munad ja piima üle kastide kenasti kätte ja müüa pani kätele kiirelt desinfitseerimisvahendit kui oli mulle raha tagasi lugenud… Olin maskita… See oli kindlasti talle hirmutav…. Teised müüjad teavad, et ma maski ei kanna, kui nad mind kardavad, siis pangu oma mask ette… Jah, mask tundub olevat oluline, nagu pildilt näha… pärit on see foto sotsiaalmeediast…

mask

Uudised hirmutavad, et Goa pannakse uuesti liikumiskeelu alla, sest liiga palju koroona juhtumeid on vahepeal tekkinud… Osad Goa külad on pikendanud liikumiskeeldu, näiteks Agarwada – Chopdem pikendas seda kuni 21.juuni 2020 ja Ajakirjanduses hirmutatakse, et Indias tuleb koroona kõrgeim tipp alles novembri keskel… mille peale siis blogides arutatakse, et arvata on, et turismihooaega Goas ei tule… Ma ei usu, et novembris keegi enam koroonast räägib… kuid eks näis…

Loodame, et kõik vaibub ja Goad uuesti lukku ei panda… Kui täna ringi käisin, siis avastasin, et päris paljud poed on uksed avanud ja ka mererannas mõni restoran tundus töötavat… No kaua Sa hoiad inimesi kodus kinni… Kõik kipuvad juba välja… Hommikul ja päeval on rannas vähe rahvast. Ütleks, et pea kedagi ei ole… mõned valged, kes söödavad koeri ja mõni üksik eksinud kohalik… Käisime Sinqueremi rannas Aguada kindluse juures. Siin fotol on Sinquerimi rand, edasi Candolim, Calangute, Baga ja mägi… selle taga on Anjuna…

Siquerim

Õhtul, umbes kella 5-6 vahel tulevad paljud randa. Kell 7 hakkab vaikselt hämarduma ja siis minnakse koju tagasi. Täna mängiti rannas palli ja kalamehed võitlesid vahuste kõrgete ja tugevate lainetega püüdes oma võrke mingil moel vees juhtida. Kala pidavat tormise merega kalda lähedale tulema… Rannaliiv on imeliselt kuldne ja ja lainete vahutordid lendlesid ringi… Minu tänase päeva lemmikfoto!

Kaladel on pesupäev 🙂 Pesevad kleite ja seebivahtu on meri ja rand täis 🙂

vahutordid

Üks onkel istus toredal istmel… pidin kohe pilti tegema…

tool

Tavotti oli täna väga vähe ja jalad jäid puhtaks. Taevas olid pilved – see on midagi, mida ei ole siin harjunud nägema, sest reeglina on novembrist maini taevas selge ja pilvitu. Tegin väikese video ja riidlesin endaga, et milleks ma ostsin hirmkalli stabilisaatori, kui ma sellega kunagi ei filmi… Käsi väriseb vastavalt sellele, kuhu tuul seda puhub. Stabilisaatorist oleks filmimisel abi, kuid…

Kui mete äärest kodu poole liikusin, siis avastasin end äkitselt sigalast. Vaikselt pimenes, kõik oli kuidagi vaikne ja uimane, sead magasid juba mõnusasti ööund vaid üks väike kassipoeg vastas mulle põõsast mäu, kui ma talt küsisin, et mida ta seal teeb.

Sigala

Koeradki juba magasid… Ainult sääskedel ei ole minu arust und… need ründavad mind pidevalt.

Hetkel istun voodis sääsevõrgu all oma sääsevabas tööpesas. Olin sunnitud kõik kaunid padjad voodi pealt ära võtma ja lihtsalt tegema endale sääsekindla töökoha, sest see on minu arust ainus võimalus ilma pideva tõmblemise ja kratsimiseta töötada… Selline see pesa mul siis välja näeb… Elagu India Amazon, kuskohast saab tellida koju igasugu kraami, sealhulgas ka sellise toreda sääsevõrgu, mis nipiga üsna väikseks rõngaks kokku käib ja ise voodi kohal püsti seisab nii, et ei ole vaja kuskile midagi riputada…

sääsevõrk

Mis meil siis veel… Uudised räägivad, et Maharastras asuva Lonari järve vesi muutus sinakas-rohelisest roosakaks… Uudis siin: Lonar lake

lonar lake

Ja hetke põletavam uudis on Bollywoodi 34 aastase näitleja Sushant Singh Rajput’i enesetapp… Ta leiti täna pooduna oma Mumbai korterist…

Kulmu paneb kergitama asjaolu, et kohalikud mehed on liikumiskeelu ajal hakanud paljud köögis toimetama ja mis veel imelikum… naiste kombel teleseriaale vaatama… Hetke kuumim seriaal on ligi 100 episoodiga Türgi seriaal…

Aga kokkuvõtteks elu nagu lill… ainult aru ma ei saa, kuhu see aeg kaob…

Goa blogi sisukord

 

 

Esile tõstetud

Goa blogi sisukord

Toredaid reisielamusi kõigile lugejatele!

Külmajutud Katrin Aedmaga Kaguraadios

Veebikoolitus: “Katriniga kokkama”

Videokoolitus: India pea- ja näomassaaž

Osta ligipääs eestikeelsetele india toitude õppevideotele! 

Kokaraamat: India imelised maitsed. 31+ lihtsat retsepti

KOOLITUSKALENDER

Minu keha kiri mulle

Ära mutistu ega ätistu!

GOA BLOGI – toredat reisi! 

Oluline on Indiasse tulla avatud meelega – lihtsalt vaadelda, mitte kritiseerida, lihtsalt kulgeda, mitte planeerida  /Katrin Aedma/

🙂 Huvitavaid tegemisi Goas 

Kas Sul juba on Eesti visiitkaart või taskuraamat? 

Pakin kokku Goa blogi ja hooaja tegemised

Goa kilpkonnad

Superkasulik makhana ehk Fox nuts ehk rebasepähklid

Vereproov loomakliinikus, kivilego, naabri kookosed ja prantslase täid

Meduusid Goa meres ja esmaabi

Elektrit täis meri, planktonid ja peanut masala

Goa leopardide söögilaual on ahvid, koerad ja…

Sarvlind äratuskellaks ja pahisev kakk

Hindukalender ja Goas lehvivad oranžid lipud

Seitse paradoksi Indias

Goa vorstid chori ei sobi kõigile

Lendrebased ja lendkoerad Goas

Toidutegemise nipid reisil

Goa tervendaja Patrick San Francesco

Ülbed pullid, vene jõulud, kivikemmergud metsas jms

Amazon India paneb imestama

Pint on Indias väike õlu, mutton kitseliha ja mullivesi soda water!

Kuumus, vihm, reisimarsruudid ja Goa jumalad

Boldyrevi välk-nool meetod vaimse kasvu toetamiseks

Goa bussi-, rongi- ja lennupiletid

Lehmad söövad pappi!

10ne päevane laps prügikastis ja vanaema Katrin!

Sool palmi väetiseks, koertemöll, soss-sepad jm

Kalajaht Agondas

Hommikused “äratuskellad” Goas

Vana munga perekond kasvab! Räägime rummist!

India ahvide terrori all

Tagasi Goas! Sedapuhku Lõuna-Goas

Poolvääriskivid, millega päikesepõimikut aktiveerida

Eestlaste pidu – kilekotikurgid, 30 vastlakuklit ja 1 sprotikarp

Soodne tervise test India haiglas ja sisemine ilu

Põnev reede Mapusa turul

Müstiline kollektsionäär ja imelik sõnum legendaarsest Saksa tervendajast

Hoiatus! Vaata, mida ostad!

Hoiatus! Himurad pikanäpunaised

Maailma kõige seksikam rõivas – sari

Kuidas õmmelda India kostüümi salwar kameez

Igapäevategevused Goas 2023 jaanuar

Usunditest – kes, mida omaks peab

Sompus esmaspäev

Arpora ööturg 2022

Ajurveda konsultatsioon, massaaž ja koolitused Goas

Tainast ma küll ei müü! Samosa ja samosa

Tagasi Goas november 2022

Oil-pulling ehk organismi puhastamine õliga

Haiguste emotsionaalsed põhjused

Heliraamat – “Minu Goa päevaraamat”

Võimalik tellida huvitavaid ja harivaid India teemalisi koolitusi ja vestlusõhtuid. Olen abiks ka idamaiste stiilipidude korraldamisel ja juhtimisel!

Kulla karaat ja puhtus

Tiigri aasta 2022 horoskoop – äri ja partnerlus hakkab õitsema

Aasta 2022 kivid ja kristallid

Artikkel Go Traveli reisiblogis: Lisa elule vürtsi ja särtsu

Kokkuvõte esinemisest: Elu Indias naisena

Igavese nooruse saladus

Mõned mõtlema panevad vestlused

Indias peetakse punast kulda vanaks või mustaks

Fusioonikunst ehk Fusion Art ehtekunstis

Näo kuju ja kõrvarõngaste sobivus

Pikk reis Goast koju Tallinnasse

Viimased päevad Goas

Imelik postiteenus ja pakkimisetuhin

Reis pealinna, kalaturg ja toiduelamused

Uued reeglid sotsiaalmeedias

Uus Heliraamat – “Teekond eelmisesse ellu”

“Minu Goa päevaraamat” – tutvustus

Jama sotsiaalmeediaga ja laibad rannal

Goa uudiseid, langenud puu ja rist

Artikkel Go Traveli reisiblogis: Goa paradiis põrgus

Toidumaailm – saame tuttavaks gond ehk söödav kumm

Härjasurf Keralas ja Härjavõitlus Goas

Keeristorm e tsüklon Tauktae 2021 Goas ja 4 päeva elektrita

Kevadine õlireostus rannas

Mida räägitakse Indias hõbedast ja kullast

Uudised Indiast, meediavaht ja reaalsus

No kas lammas või kits siis?

Liikumiskeeld ja muud

Tiigritel koroona ja 5G surmad

Postisaadetise maksustamise muudatus

Koroonapiirangud suurenevad, dr CHRISTIANE NORTHRUP

Toidumaailm – Goa mangokarri

India hetke olukord – kuulujutud jm

Babandus Indias – selle imeline mõju inimeste elule ja pilguheit räpastesse kardinatagustesse

Koroonahaige isolatsioon kodus

India võltsbabad ja paradiis keset põrgut

India arsti pöördumine valitsuse ja India meedia poole

Viirus möllab, haiglad täis, ravimeid ei jätku, surnuid ei jõuta ei tuhastada ega matta… intervjuud meediale

Charlie Chaplini kuldsed mõtted

Tavotine rand ja surnud kala

Moodi mõrvad, sõda sipelgatega, mandlipuulehed, akvaarium ja vee filtrid

Õied taldrikul – ehk milliseid lilli võib süüa

Ramadan ja koroona vaktsiin

Jaatused ja eneseabi

Tõelisest Sai Babast sai rahvavaenlane

Shree Kali Yantra koroona kaitseks

Goa elu – märtsi lõpp ja aprilli algus

Pealtnägija ümbermaailma reis ja milline on koroona olukord Goas

Astroloogiline sobivus

Vägistamine Ashwemis, üleskutsed ja koristusaktsioonid Goa randades

EV103, täiskuu, psühhedeelne muusika ja Goa dream

Minu Goa päevaraamat

Pühvliaasta kristallid

Goa rannajoon ja narkootikumiäri

Ootamatu veetõus, kitseliha, surev kägu ja muud

Tähenduslikud nimed ja igasugust

Siddha meditsiin Indias

Mao ja linnu võitlus

Hoiatus! Kuidas käituda Goas lehmadega

Moekas peremudel Indias ja shika pealael

Ususõda lollidele ja goalaste võitlus Goa pärast

Talvine vihm Goas ja öökuninganna

Plätuga needuse ja kurja silma vastu

Tiibeti mustad tabletid ehk taimne talisman the Rimsung Rilbu

Veel veemadudest ja muust

Lobsterid,  põllumeeste streik, meremaod ja enesearendusülesanne

India konsulaat Eestisse ja maailma parim kook

India üks rikkaim pere – Ambani

Hülged, kilpkonn, madu ja lambaliha tomatikastmes

Kas Goas jõule tähistatakse

Abielu puuga, manglik ja koomik tumedast nahast

Goa kuked ja nahari

Bhagsu kook ja tähestik

Igapäevaelu ja vaikus Goas

Kiiver põõsasse ja SunBurn

Huvikoolitus – linnu- ja loodusvaatlus vaatlus Goa proffidega

Taas kord huvikoolitus – kokkame koos!

Lehm emaduse sümbolina

Raha paneb rattad käima

Maitsev köha, nohu ravim besan ka sheera

Tagetesed on söödavad! Huraaaaa!

Keedetud vesi, hirsileib ja valge surm

Karm isa ja psüllium – minu uus armastus 

Diwali ja lakkav korruptsioon

Tagasi Morjimis – sisseelamise võlud ja valud

Igasugust – Nano auto jm

Loomakasvatus Goas, soovid Allahile jt külajutte

Postiteenus ja rahutused

Mõtteid Indiast… ja lihtne maitsev bread pakora

Vägistamine on Indias NORMAALNE ja Katrin keetis seepi

Kaalulangetus kogu eluks… info koond, varu aega lugemiseks 😉 

Kaotasin 8 päevaga pea 10 kilo – panchakarma kogemus aastat 2011

Hull juht, saateideed, isiksuse test jm

Mapusa turul enne vihma

Septembrikuu uudiseid

Onyx beach, kriket, filmisoovitus ja talismanid

Vishwakarma päev ja kingad

India naiste ilumaailm – helendav ja puhastav nahapasta

Septembrikuu Goas

Taimeavastused ökoaias

Tervislikum banoffee kook ja söömiskultuur Indias

Koroona süüdi? 

Pesupäev ja külauudised

Kohalikud kassid ja Jackpot

Kuidas kohalikud kotletti teevad ja ristikut söövad

Mõtisklused elu ja surma teemal

Külapäev ja kirelille avastused

Ganesha festivali kolmas päev ja Kati Ladood

Naani katsetused ja lilleost

Elevantjumala festival e Ganesh Chaturthi

Tänane tipa-tapa ja hambakroon

Usutõe otsingud ja elevandijala söömine

Riisihelbe puder pähklitega

Krišna sünnipäev ja universaalne India kaste Eesti moodi

Söödik, karask ja avarii

Calangute rand 08.08.2020

Torm, kaksikuteküla, lennud ja muu

Rakhi, Lion ja nali

Eid, Goa kookose ja jaggeri kuu algus

Koroonaaja tähelepanekud Goas jm

Madude festival ja taro taim

Goasse reisiva indialase ootused ja tegelikkus

Nalja – luuletus Goa naistest ja…

Hinduismi kardinatagused ja džainism

Koroona, noorkuu ja muu

Personaalne talisman

Head liikumispiirangut! 

Mahlakohvik, peresuhted ja päästeoperatsioonid

Tervise turgutamine hõbedaga

Toidumaailmast – soan papdi

Hambaarst ja kehvad puuviljad

Järves hõljuv palee, mafioosnik ja Goa pulm

Maskideta pidu sai otsa

Küla külas ehk ühistu eluolu ja rätikuga trimmi

India rahvaravi ja upma toit

Amazoni õppetund ja miks peaks riideid triikima

Peresuhted budismi valguses, karma ja abieluõnn

Taimemaailmast – uus avastus ja kirik

Koroonakanaldus

Maskideta pidu rannas ja minu liftikõne

India järjekordne imeravim ja muud põnevat

Must maagia ja kuue varbaga kilpkonn

Koera- ja lehmakarjad tänavatel

Vihm ja rannad ja karoona ja muu

Maitseelamused ja koroonaravi Indias

Tsüklon ja vihmaperioodi algus

Papaia ja tema seemned

Ehtemaailmast – kundan meena

Vihmade ootel

Toidumaailm – kokam, jackfruiti hummus ja aromaatne kruvipalm

Koroonaaja julmus ja hinduismi hullus

Avastused – kookosturvas ja katchori

Prominendid tungivad Goasse

Banoffee kook, roheline papagoi ja mangod

India ja koroona

Armastuse õun ja india mustikas

Goa linnud ning viirus basseini ja merevees

Endiselt liikumispiirang

Ramadan ja sisalik

Ühe India linnakese päevaraamat

Aina imelikumaks läheb

Goa ranna ilu ja kilbikute pesitsemiskoht

Raske mõista… Mina olen Mahatma Gandhi poolt!

Lõdvemad liikumispiirangud ja pühameeste julm surm

Leivaviljast magustoit

Ladyfinger ehk bhindi

Vahakujude muuseum Goas

Liikumiskeeldu pikendati

Pidu katku ajal? 

Mere allergia, roosa kuu ja igapäevaelu

Poeskäik

Tapame koroona! Eesmärgid

1.aprill – naljapäev

We can do better!

Sotsiaalne surve – valgetest hoia eemale!

Koroona viirus

Koroona viirus Goas

Asjaajamisest Indias

Morjimi vaatamisväärsused

Postipaki hind, viisa asjaajamised, HOLI jms

Maha ja taha

India ehtekunstnik Amjad Ali

Natuke lindudest

Linnud kukuvad lennu pealt, parfüümimood Indias jms

India uudised

Majateenija ja Maha Shivaratri

Suguvõsa talisman liidab ja kaitseb

Igapäevaelu Goas…

Sisalik, kobra ja liblikad

Samosad

Vipassana – enesele lähemale

Mis loomi Goas võib kohata

Mida teised Goa kohta arvavad?

Goa väljakutsed kohvisõpradele

Uus teadmine – CHARPAI voodi

Soovimatud tütred ehk miks tüdrukbeebisid tapetakse…

Väikese Morjimi päevad valges villas 800 Morjim…

Lennukisse ja lennukist välja

India viisa

Delhi, Manali, Jaipur ja taas tagasi Goas

Palverännak

Minu imeline Araabia mere ingel

Anna vanale ehtele uus elu

Segasumma suvi

Toidumaailm – madukurk ja jackfruit

Natuke nalja

Lõuna-Goa avastusretk

Toidumaailm – kunduru

Huvitavad hetked

Neero kogemus ja muud

Goalste lemmik leivavili

Goasse tulija meelespea

Laupäevased mõtted

Goa politsei soovitused turistidele

Goa kuulsad lauljad

Naljast kaugel…

Jutuvestja – Kuningas ja laimamine

Legend, miks Anjunas on madalad majad

Bollywoodi film – indialaste eluideaal

Lihtsalt üks märtsikuu pühapäev Goas

Värvide festival HOLI

Pealinn ja muud

Igasugu põnevat taimemaailmast

Harjutused enne Goasse tulekut

Inimene planeerib, Jumal juhib

Puhkepäev

Maha Shivaratri Festival ja palverännak

Mida Goas kindlasti teha ja näha

Huvikoolitused ja reisid Goas

Päevane põnevusreis 6 Goa hitti

Eesti Vabariigi sünnipäev 101

Avastusretk

Seekordne 4. ranna tripp

Mapusa turg ja huviliste õhtusöök

Loodusmatk

Kassi koht India kultuuris

Õmmelda, õmmelda, tõmmelda jah…

Nii kiire, et ei jõua isegi kiirustada!

Jumalanna Solotar kaitseb väärisesemeid!

Mida peaks teadma rahast, GPayst, Wisest, Vo-wifist ja WhatsAppist kui Goasse tuled? Vol 2

Huvikoolitus – Õhtusöök “Tere tulemast Goasse!”

Legendaarne Helgard ja palju muud

Navaratna talisman

Jalgsi Anjuna turule!

Eksperiment termiidilõksud

Neljapäev

Pühapäev

Kolme ranna tripp

Aastalõpu sagin

Huvikoolitus – kokkame koos!

Kalapäev ja muud huvitavat

Otsin tütrele meest!

Goa fännide päevaraamat

Kiisupoja päästeoperatsioon ja ohtlikud lehmad

Kakkurid, safi, unani, surma

Hõbe ja tekitab allergiat!? Kogu tõde roodiumist

Kisakõrid, ohatis ja pisikesed samoosad

Tulsi sünnipäev?

Raisatud aeg!

Jumalale pühendunud naised

Filmisoovitus – Oh mu Jumal!

Palmipuu surm

Tuttavad, nende elud ja mõtted…

Indias keelatud film

Ei tapa, kuid jahutab!

Kärakat tohib teha 2 tundi päevas!

Head reisi eestlased!

Geko ehk chipkali

Saatana surm ja tuvi pesa

Müüdid ja menstruatsioon

Väimees musta tööd ei tee!

Pealelõunast hommikuni

Paugud, monkeyman ja insuliini taim

Pikk vihmaperiood… kõik on teisiti…

Kui kõik ei ole nii nagu ootaks…

Goa ellu sisseelamise võlud ja valud

Enne kui reisid Goasse

Lõhnad Indias

Goa blogitamine algab taas

Kohtumiseni Goas!

Indian-Katrin Aedma-11.jpg

Täispikk saade: “Puuduta mind

Seekordne 4. ranna tripp

Hommikul selgus, et reisiselle eelmine tihe Mapusa ja huviliste õhtusöögi päev ära ei väsitanudki ja kõik olid õigel ajal õiges kohas. Korjasime ühest hotellist ühed, teisest teised reisisellid bussile ja algas meie kolmapäevane tripp, mis üldjuhul kujuneb kolmapäeviti kolme ranna tripi asemel nelja ranna tripiks 🙂

Esmalt Anjuna market, kus saime nautida kohalikku kaubanduse elu ja melu. Võimalik oli toetada India kodutuid lapsi. Vaatan seda fotot ja mõtlen… kahtlane sarnasus…

Katrin-oranz mees

Edasi ootasid meid Mandremi imeline rand ja Lazy Dog.

Mandrem1.jpg

Mandremi rannast liikusime edasi Kerisse. Randa jõudes, ehmatasin päris ära… Ei saanud aru, mis kari on rannast üle lennanud… Kõikjal rämpsu nii palju, et ei ole kohta, kus silm saaks puhata, müügiputkasid mitukümmend lisaks tavapärasele…

Kui templile lähenesin, sain aru… mingi templi festival ja sellega kaasnev laat… ja kuna ürituse aegu puhtust ei peeta ja paistab, et korraldajad ei kavatse ka enne ürituse lõppu koristada, siis ongi kogu rand kui prügimägi…

Ja siis see lehma sõnnik seal templi sees… Küsisin ühelt hindu naiselt, mis see on? Ta vaatas mulle üllatunult osta ja vastas: Jumal…
Mul rohkem küsimusi ei ole…

Ajoba-temel_Pyha-sonnik1

Igatahes on tore teha Goas erinevaid avastusretki erinevatele inimestele, sest iga kord on retk erinev ja iial ei tea, mis meid ees ootab 

 

Kui Keris vajalikud rituaalid tehtud, siis olid meie järgmiseks sihiks liivakaevanduse poisid. Eesti mehed tormasid kohe appi, kui nägid pisikesi hindusid liiva viskamas. Kõigil oli nalja nabani!

Täna õnnestus ka teada saada, et jõest liiva kaevandavad mehed on palgatud Biharist ja olenevalt kuupmeetrist, palju liiva päeva jooksul ära töödeldakse, on nende töötasuks umbes 10 eur päev. Enamasti saame hakkama seal kehakeelega, kuid sel korral jah, oili inglise keelt kõnelev sõbralik töödejuhataja kohal – vaatas meid ja muheles.

Lõpuks Arambol – siiani veel hipikam piirkond kui kõik teised siin Goas… Maitsesime siin ka punased banaanid ära.

Punased banaanid

Kaubandustänav põneva kaubavalikuga ja suplus maagilises mageveejärves (Sweet lake). Katrin oli kotivalvuri ametis 🙂

Arambol-sweet lake

sweet lake1.jpg

Ja siis päikeseloojang mitmete huvitavate inimeste ja tegevustega, mis on iga kord kui siia tulen, erinevad…

Imeline mandala, kas pole?

Arambol-Mandala

See vene tädi on sel hooajal kuulus oma venepäraste toitudega…

Arambol-Tatrapuder

Bussi ja koju… Oli taas kord üks mõnus päev vahvate inimestega!

Tänan! Tänan! Tänan!